Veidi veel

 Kõik kulgeb veel vanaviisi. Viimane öövahetuse nädal on käimas ja esmaspäevast taas päevane vahetus ja arvatvasti ka viimane vahetus üldse sellises koosseisus. Hetkel ennustatakse, et enne juuni lõppu peaks kõik olema. Küll ilmselt mitte täiesti kõik, sest juulis pidi veel puuvilla tulema, aga siis tehakse ilmselt üks vahetus neist kes jäävad. Arvatavasti kohalikest. Tegelikult on nii lõpuaeg kui ka see, et mis ja kuidas täpselt edasi, veel selgusetu. Selgus tuleb ilmselt siis, kui aed on juba puuvillapallidest peaaegu tühi. Seega praegu ei tea me isegi, kas liigume juuni lõpus edasi või jääme veel peale pausi. Eks seda siis näha olla. Kindel on ainult üks - oktoobri keskel tuleme Eestisse. Vähem kui 5 kuud on jäänud, aeg lendab. Vähemalt paar kuud seikleme Austraalias ja vähemalt kuu aega tahaks kusagil veel tööd teha, et reisile kuluv raha tagasi teenida. Põnevus on juba igate pidi sees, tahaks Austraaliat näha ja tahaks ka pere ja sõpru näha.

Meie kahel töökaaslasel oli nädalavahetusel sünnipäev. Üks sai 20 ja teine 50. Nad tegid laupäeva öösel grilli kõigile

Üks sai meie eestlasest koka käest šokolaadikoogi

... Ja teine toorjuustukoogi. Mõlemad väga maitsvad

Kuna sai kookidega patustatud, siis ülejäänud nädal tuleb olla korralik. Vabal ööl tegi Raikko pikapoisi ja mina sinna juurde seenekastme, tatra ja juurviljad. 4 päevaks söök olemas!

Voilà! 

Ehtsa känguruliha proovisime ka ära. Pisut sarnane veise maitsele, konsistents kiulisem. Raikko arvas, et maksa maitsega.

Vabandan nii paljude toidupiltide pärast, aga muud ma polegi viimasel ajal pildistanud 😄

Töö, loomad, toitumine

Töölainel väga midagi uut ja huvitavat pole, kui siis ainult see, et püstitasime kõigi aegade öövahetuse rekordi ületades teise vahetuse 410 villakuubikut ja tehes 424! Whoop, whoop! Päevavahetuse rekord on ka hetkel meie käes, vist oli 389. Päeval tehaksegi umbes 30 kuubikut vähem, sest vahepeal on masinahooldus ja kõik seisab.

Ahjaa, mõtlesin seda ka mainida, et mis loomadega ma töö jooksul kokku olen puutunud. Ämblikud on saanud päris tavaliseks, viimasel ajal näen neid igal pool ronimas. On suuremaid ja väiksemaid, päris hiiglaseid (Austraalia mõttes) õnneks pole näinud, mis seest kõhedaks võtaks. Kui ta mul tee peal ees  siis ajan taskus oleva vaibanoa otsaga ta minema, kui ta otseselt mu tööd ei sega, jätan ta sinnapaika. Olen Austraalias olles oma ämblikufoobiat päris usinasti õppinud kontrollima, nüüd ma isegi suudan olla ämblikule päris lähedal ja oma käe panna talle nii lähedale, et ära ajada. Uskumatu! Siin lihtsalt on neid nii palju, et pead õppima neid taluma. Paanikat pole mul kordagi tekkinud. Õudu tekitavad minus hoopis maod, ütleks et kohati on nende vastu isegi aukartus. Eelmine kuu nägin väikest madu, no see oli ikka ütleme, et beebimadu, võrreldes nendega keda varem näinud. Proovisime teise eestlasega teda minema ajada, aga lõpuks ei teagi kuhu ta kadus. Ma veel ütlesin, et nüüd ajasime ta kurjaks ja ta tuleb paari kuu pärast tagasi suurema ja tugevamana 😄. Ma loodan väga, et mitte. Mõnda hiirekest olen näinud ja ükskord oli isegi väike jänesepoeg, kelle jalg oli viga saanud. Jänesed kihutavad hoovi peal ka ringi, need on need suured jänesed, mitte väikesed küülikud. Aegajalt näeb kekslevaid känkse, väikeseid gekosid ja mürkrohelisi konnasid. 

Hetkel pole veel teada kaua hooaeg kestab, villa tuleb usinalt sisse ja mõni farmer pole veel teise korjamisega alustanudki. Aga ootus on juba sees, et saaks läbi, töö on muutunud üksluiseks ja tahaks edasi liikuda. Olen oma reisipunktikesed ilmselt enamjaolt kirja saanud, kava on veel paika panemata, et välja arvutada umbkaudne ajaline pikkus. Kilomeetritelt on veel üle 10 tuhande minna. See osa Austraaliast tundub nii põnev! Troopiline. 

Sain idee, et kirjutada pisut põnevatest toiduainetest, mille oleme Austraalias olles avastanud. 

Teadsin, et siin on ka poes tatart, aga ma polnud kunagi otsinud ja olin ka teadlik, et see pole selline nagu Eestis. Üks kord poes aga Raikko nägi seda ja otsustasime ära proovida. See on valget värvi ja röstimata. Maitse pole nii tummine kui röstitud tatral, aga muidu on väga hea maitsega. Seega äge leid ja ilmselt ostame teinekordki!

Peale eelmisest farmist ära minemist, olen saia peaaegu täielikult oma menüüst välistanud ja asendanud maisiglettidega. Kui võiku isu siis sink, kala või muna peale ja mõnus krõmpsuv võiku valmibki. Siin on riisigalette ka, aga maisi oma on palju parem. Või noh ta on üsnagi maitsetu, aga mulle meeldib. 

Algusest peale oleme sageli söönud quinoat. Teen sellest tavaliselt pajarooga, kuhu panen seeni ja erinevaid köögivilju sisse. Igati tervislik ja maitsev valik. Lisaks on siin ka selline kooslus, kus pruun riis ja quinoa on segamini, see vähe tummisem variant.

Kreeka jogurti avastasime ka alles hiljuti. Eestlasest naaber sokutas selle meile poekorvi ja pärast seda olemegi seda ostma jäänud. Eestis ma olin proovinud seda lihtsalt tavalisel kujul, aga siin võtsime erinevate maitsetega nagu kookos, mustikas, vaarikas, laim. Väga mõnus valguamps peale trenni näiteks.

Konserveeritud tuunikala ma ka varem ei söönud, aga ratastel olles oli seda jube lihtne kiirnuudlitega süüa. Viimasel ajal pole seda palju söönud, aga kui sööme siis tomati ja basiiliku maitsega on mu lemmik. 

Peaaegu iga päev sööme kaerahelbeputru. See hoiab kõhu kaua täis, sisaldab palju vitamiine ja kiudaineid. Pudrule lisame külmutatud marju, banaani, kiivit, mett ja pähklivõid. Viimane on samuti avastus mille tegime Austraalias. See on soolane ja magus üheaegselt, teeb pudru kreemikaks ning lisab kasulikud pähklirasvad.

Ma olen enda jaoks avastanud supi tegemise. Kunagi arvasin et ise supi tegemine on hull teadus. Sain aru, et üldse mitte. See on imelihtne - kõik maitsev potti, maitsesta, keema ja nomm! Oleme teinud hakkliha- köögiviljasuppi, frikadellisuppi ja järgmiseks tuleb hakkliha-tomatisupp. Hakkliha on ka jube teemas 😄. Hiljuti tegin kanahakklihakotlete, polnud neid ammu teinud, ei mäletanudki, et need nii hästi maitsevad. Hästi tihti sööme värsket salatit, kodujuustu ja hapukoorega ja kõrvale kana. See salat on lihtsalt imeline. Kõik meelepärane värske kraam, segatud kodujuustu ja hapukoorega. 

Tegin lihtsaid kaeraküpsiseid üks päev. Kaerahelbed, banaan, mesi. Kõik. Ahjus 170kraadi juures 20minutit. Oleks tahtnud rosinaid ka lisada, aga polnud. Jällegi tervislik maius. Nüüd kui uuesti teen lisan Raikko jaoks shokolaadi ja rosinaid. 

Seekord sai palju erinevatel teemadel räägitud. Olge mõnusad! 

Öö

Eelmise nädala lõpus läksid ööd järsku väga külmaks. Üks öö oli ainult 7 kraadi. Tuletan meelde, et mis temperatuur on õues, on ka toas. See tähendas vaid üht, tuli teinegi tekk peale võtta. Kahe tekiga on supermõnus. Päeval on ikka 27kraadi tuuri. Nüdal aega oleme olnud taas ööloomad. Aeg on kusjuures päris kiirelt läinud ja nädal möödud märkamatult. Hetkel ei ole veel korralikku unerežiimi sisse maganud. Magame umbes 6 tundi, üks päev ma ei suutnud üldse magada ja tuli ainult 4 ja pool tundi und. Aga nagu ajalugu näitab siis esimene nädal ongi sisseelamiseks, järgmine nädal peaks keha juba aru saama, et nüüd tuleb päeval magada. Esimesel kahel ööl tikkus mul uni peale, seegi on ilmselt mööduv nähtus, sest juba on oluliselt parem.

Raikko tegeles kolmapäeva ja neljapäeva öösel autoga. Nimelt ostis ta kõrgema vedrustuse, et põhja poole seiklema minnes me ikka igalt poolt läbi saaksime. See peaks auto 5cm kõrgemaks tõstma, kuigi hetkel kuna need sisse sõitmata siis ligi 10cm! 

Uus ja vana vedru

Kui tundraud ei suuda autot piisavalt tõsta, siis on abiks tõstuk

Plaanime uued rehvid ka veel enne teele minekut soetada, kuna praeguste muster hakkab otsa saama. Põhja pool peaks küll olema kuiv periood kui me lähme, aga siiki võib ette tulla ojade või madalate jõgede ületamist. Peame valmis olema, eks ikka vingemate seikluste nimel.

Reede öö jäi meil lühikeseks, sest plastikvitsad, millega masin villakuubikud kinni paneb, aina purunesid. Seda sellepärast, et õiged vitsad said otsa ja need vajavad kauem kinnisulatamist kui teised. Aga selleks, et masin ümber seadistada on vaja tehnikut. Ja pealegi ei taha nad nende vanade vitsade jaoks seda seadistada, sest need on odavamad ja siis nad ei saaks nii palju kasumit. Seega esmaspäeval tuuakse ilmselt teisest tehasest õigeid juurde. Lõpetasime pool 1 öösel ja lähme uuesti alles esmaspäeva õhtul.

Puhastamata vill

Puhas vill, purunenud vitsade tulemus

Viimasel ajal on jube palju vabu päevi ja kaotama just neid kõige magusamaid, kus palk kõige kõrgem. Seekord hoidsime end ikka öörežiimis, et ei peaks nullist alustama. Seega me ei teinud suurt midagi. 

Viimasel ajal on ikka jube palju vabu päevi olnud, mis on jama, sest koguaeg tuleb otsast peale töörutiiniga alustada ja töö nihkub selle võrra kauemaks. Juba on suur ootusärevus sees, et edasi liikuda ja Austraaliat avastada.

Jälle püha

Öövahetus paistab juba. Reedel on viimane päevase vahetuse tööpäev ja uuest nädalast tuleb taas öökulliks hakata. Tegelikult tuleb jälle veidi pikem nädalavahetus, sest esmaspäeval on töörahvapüha, millega tähistatakse 19.sajandi lõpus kehtestatud 8-tunnise tööpäeva ja 48-tunnise töönädala kehtestamist. Varem töötati 6 päeva nädalas ja kokku 60 tundi. Siis aga leiti, et töötajal peab olema 8 tundi vaba aega ja 8 tundi puhke aega. Enamus maailmas tähistatakse seda 1.mail, mida nimetatakse ka maipühaks. Austraalias on see liikuv püha, nii et see alati langeks esmaspäevale ja tekitaks seega pika nädalavahetuse. Meile küll ei kehti 8-tunnine tööpäev, aga puhata võib alati. Tegelikult hakkabki vaikselt peale tulema tunne, et võiks juba läbi saada see töö. Aga kaks kuud on veel kindlasti minna. Et pisut vaheldust ellu tuua, hakkasime jõusaalis käima. Teeme natuke kardiotrenni ning baasharjutusi lihaste jaoks, esialgu 3 korda nädalas. Reedel lähme kohalikku pubisse (atmosfäär nagu pubis, toidud nagu restoranis) naabritega. Laupäeval sõidame kahe tunni kaugusel asuvasse Gladstone'i, lihtsalt niisama. Ja siis vaja pesu pesta ja süüa teha nagu ikka vabal päeval.

Muud põnevat polegi. Kuulmiseni!

Iga pühapäev enne poodi minekut võtame tee pealt kohvikust jääkohvi! 

Moodul töötlemisel... 

Niii heaaa mangomaitseline gaseeritud kookosvesi! 

Seitsme jalaga paks ämblik

Lihavõtted

Tegime üle pika aja mitte sellel, vaid eelmisel pühapäeval suppi. Köögivilja-hakklihasuppi. See tuli abosluutselt imeline. Kuna siin ei ole purgisuppe, nagu Eestis, ega ka puljongikuubikuid normaalseid, siis olen siin olles supi alati nullist teinud. Ja nüüd ma isegi ei mõista, miks ma Eestis puljongikuubikut kasutasin, sest isetehtud on palju mõnusam, tervislikum ja maitsvam. Aga eks see kuubiku kasutamine ole mugavus, kõik maitsed ju ühes tükis.
Pajatan pisut meie tegemistest ka pühade aeg. Neljapäeva õhtul lasime end lõdvaks, käisime naabritega pubis ja kulistasime joogipoolist. Reede möödus kodus vedeledes ja mitte midagi tehes. Ei, valetan, ma suutsin siiski 12 muna ka ära värvida. Olin juba varasemalt poes sibulakoori kogunud, õuest sain petersellilehed, naabrilt niidi ja kapist riisi. Kuna Austraalia kanad munevad ainult pruune mune, siis munad ei tulnud pooltki nii efektsed kui Eestis, aga Eesti niit tegi suurepärase töö. 

Laupäeva hommikul võtsime naabritega suuna 2tunni kaugusele Rockhamptoni poole, kus käisime vääriskivide näitusel, poes shoppamas ja loomaaias. Raikko sai talveks sooja pusa ja mina veel kestva kevade jaoks madalad lahtised kingad. 

Loomaaia töötaja seletab video taustal, et sõna koaala tähendab aborigeenide keeles "doesn't drink" - ei joo vett. Nimelt saavad nad eluks vajaliku vee eukalüptilehtedest. Kui näed koaalat, kes joob vett, siis peab midagi valesti olema. Ahjaa ja see oli vist esimene kord kui nägine koaalat, kes ei maga. Nad magavad 20tundi päevas. 

Õhtul oli hot dogi meisterdamine. Grillisime vorste, seeni ja sibulat ning see läks koos kastmete ja värske kraamiga saia vahele. Imeline! 

Pühapäeva hommikul oli pannkoogipäev. Meie tegime kreppe ja naabrid tegid väikseid magusaid pannkooke. Igaüks soetas midagi täiteks ja panime kõik ühele lauale. Soolaseks katteks oli peekonit, seeni, juustu, pasteeti, erinevaid kastmeid ning magusaks mustikad, vaarikad, banaan, nutella, maapähklivõi ja moos. Ma tegin ühe laari ahjupannkooke singi-juustutäidisega. Kõik mugisid ja kiitsid. Taaskord suurepärane eine põske pistetud. Ülejäänud päev möödus taas logeledes ja filmi vaadates.

Millised on austraallaste lihavõtted? 

Lihavõtted kestavad Austraalias 4 päeva. Algavad Suurel Reedel ja lõppevad esmaspäeval. Šokolaadimunade söömine on ilmselt kõige suurem sündmus sellel ajal. Üks töökaaslane ütles, et see on aeg aastas, kus hommikusöögiks võib ka šokolaadi ilma süümepiinadeta süüa. Üldiselt on need 4 päeva aeg perega veetmiseks, minnakse kämpima või piknikule. Hotellid, motellid ja kämpimiskohad on kuid ja mõni isegi aasta ette ära bronnitud, et garanteerida parim koht. Toimub erinevaid muusikafestivale ja spordisündmusi nagu hobuste võidusõidud, jalgpall ja jahisõit. Lisaks šokolaadile on maiustuste seas populaarne saiake nimega hot cross bun, mille sees on puuviljad ja rosinad. On ka tavalisi, šokolaadiga ja vaarikamaitselist. See klassikaline rosinatega meenutab Eesti kringlit. 

Pilt: google

Täna on meie minipuhkuse viimane päev ja tegelikult isegi ei ole tunnet, et võiks tööle minna. Vahelduseks oli täitsa mõnus nautida mitut vaba päeva korraga. Aga puuvill vajab töötlemist.
Eelmine kuu tegime 15 000 puuvillaklotsi. Hetkel on ennustus on tuleb kusagil 60 tuhande kanti kokku. Mis tähendab, et arvatavasti on tööd juulini. Samas oleneb kõik teisest korjamisest, mida vaikselt hakatakse jälle sisse tooma. Kui sealt tuleb veel usinalt materjali juurde, siis võime isegi augustini välja vedada. 

Raikkol oli platsi peal üks päev lausa 3 rekkat korraga

Mida kauem saame tööd teha, seda rohkem raha kogume ja vähem aega jääb kulutamiseks. Kuna Austraaliale ringi peale tegemine on meil ka pooleli, siis reisle kulub veel paar tuhat dollarit. Pean ilmselt korraliku reisikava mingi aeg kokku panema, et saaksime arvestada, mis ajaks lennupiletid osta. Mida varem osta, seda soodsamalt ju saab. Ma ikka paar korda nädalas püüan lisada punktikesi kaardile, aga väga palju kohti on veel katmata ja kui palju aega mingis kohas arvestada, tuleb ka välja mõelda. Ilmselt järgmine kuu öövahetuses panustan sellele rohkem aega.

Maakad linnas

Austraallased

Ma ei kirjuta väga sageli hetkel, sest töö sama, ilm endiselt soe ja ühel vabal päeval ka midagi ei toimu - poes käik, pesu pesu ja söögi tegemine. Seega seekord räägin hoopis töökaaslastest.

Varem me polegi nii suure hulga austraallastega koos töötanud. Olles nüüd aga juba poolteistkuud näinud nii mõndagi töötamas, hakkan mõista seda, miks eestlased on hinnatud ja tahetud tööjõud Austraalias. Austraallane teeb nägu, et ta teeb tööd, eestlane teeb töö nii ruttu ära, et keegi ei saa arugi. Sellepärast jääme, eestlased, nii mõnelegi kohalikule jalgu sellega, et me ei tee tööd. Näkku seda ütlema ei tulda, vaid selja taga sosistatakse. Tegelikult on asi nii, et meie teeme töö kiirelt ära ja siis on aega puhata. Nemad aga liigutavad end tasa ja targu, vahepeal jäävad seisma, et lobiseda teistega ja siis jätkavad. Minu ja Raikko töö tegemise kohta ma pole kuulnud mingeid kommentaare, küll aga teiste eestlaste kohta. Üks tüdruk on sellisel ametikohal, et tal otsest tööülesannet pole, vaid ta aitab seal kus vaja. Ehk siis oskab ta paljusid asju. Kuna ta oli eelmine hooaeg samal positsioonil, siis jäi ta kõigile ette sellega, et ta ei teinud midagi. Tegelikult aitab ta seal kus saab, lihtsalt alati ei jõua igale poole. Aga eks igaüks ootab salaja, et ta talle appi tuleks, selle asemel, et paluda abi. Mina näen teda aga alati toimetamas, ta aitab pea iga päev mind ja Raikkot samuti. Eks ta meeldivaid inimesi aitabki parema meelega 😜. Igal juhul räägivad vanemaealised austraallased siin kõiki taga ja teiste töö jääb ühele pensioniealisele koristajale pidevalt ette. Aina käib ja raputab pead. Kuna tal on juba kuues hooaeg koristada, siis ta arvab, et ta teab kõike kõigist paremini. Aga meie, eestlased, võtame tema kuulujutte ja "geniaalsusi" külma südamega ja lihtsalt naerame nende üle omavahel.

Uus kutt, kes öövahetuses minu tööd teeb, ei ole ka liiga usin korra hoidja. Ta on pole küll austraallane, vaid inglane, aga see ei tähenda, et ta meie töökuse tasemele jõuaks. Kui ta istub 15 min enne tööpäeva lõppu puhkeruumis, siis ma eeldan, et kõik on koristatud ja puhas. Selles aga eksin rängalt, sest iga kord leian eest tolmuse ja puuvillase töökoha. See teeb lihtsalt kurvaks, sest mina jätan enda tagant alati kõik puhtaks ja teen ilmselt rohkemgi kui vaja, aga kahjuks samaga ei vastata. Mis seal ikka, leian asjas positiivsust - koristamine võtab aega, mis tähendab, et aeg liigub tegutsedes kiiremini.

Raikko on ka oma töös väga hoolas ja korralik. Teine tõstukijuht, aga teeb kõike lohakalt ja läbimõtlematult.

Eile pool tundi enne meie vahetuse lõppu läks press, mis valmis villa kuubikuks pressib, katki. Seega teise vahetusevanememal ja abil oli terve öö käed tööd täis parandamisega ning masinat ei saadudki käima. 

Teised töötajad ilmselt paar tundi koristasid ja ülejäänud öö, kes magas, kes istus niisama. Koju neid ei saadetud, ilmselt lootuses, et saab peagi masina käima. Seega kaheteist tunni mitte midagi tegemise eest tiksus raha. Pole paha või mis? Minu arust on suht jube. Meie vahetus oleks ilmselt koju küsinud, sest täna hommikul kui me pidime veel kaks tundi ootama, et see käima saada, tundus see nagu igavik. 

Ma ütleks, et meil on enda vahetusega vedanud, peaaegu kõik on normaalsed, vähemalt kõik teevad korralikult tööd. No koristaja arvates, ei tee keegi peale tema tööd, aga ta elabki kusagil teises dimensioonis. Teises vahetuses on aga nii mõnigi laiskloom. Eks laiskus ole nakkav kah. 😄

Lõpetan selle pisut kiruva postituse siiski positiivsel noodil - kevadpühade aeg, järgmine nädal, on meil lausa 4 vaba päeva! Esialgu räägiti vaid ühest, kuid tuleb lausa 4. Me päris täpselt ei teagi veel, mida nii suure hulga vabade päevadega ette võtta, aga üks on kindel - küpsetame ja sööme koos eestlastega pannkooke, šokolaadibrownie'sid ja võimalik, et ka võileivatorti. Väga ootan juba!

Puuvillaseemned on toiduks loomadele, seemneõli toiduvalmistamiseks ja villast endast saame riided selga. Päris äge taim! 

Eelmine pühapäev tegime kodus sushit. Njämma! 

Vahepeal oli mul sõber ämblik. Ei ole mürgine

Vahel eksivad suurte sekka ka minid

Saadan kallid kõigile! 

Uus kuu, uus vahetus, uued töötajad

Jehhuu! Lõpuks saame normaalse inimese kombel töötada - siis kui päike paistab, mitte kuu. Päevase vahetuse rütm on juba sees, valges ei kipu uni peale ja öösel pimedas on uni mõnusam. Temperatuur on küll 30 kraadi kandis, aga hetkel ei ole nii niiske ja lämbe kui varem. Seega ei ole meeletult palavam rabeledes kui öösel. Ööd hakkavad minema jahedamaks, mis tähendab et talv läheneb. Üks hommik oli ainult 13 kraadi! Jah see on ainult, sest see temperatuur mis on õues, on ka toas. Mis seal ikka, pusa selga ja juba hakkas parem.

Laupäeva hommikul peale tööd läksime koos teiste eestlastega Rockhamptonisse, mis on kahe tunni kaugusel asuv suuren linn, kus külastasime kaubanduskeskust. Mina ja Taaniel käisime massaažis. Mul selg oli igati kange ja 30 minutit mudimist lõdvestas lihased korralikult. Pärast shoppasime mõned uued hilbud, enamasti tööriided, mõned ka viisakamad riided. Kui kõigil shopatud, käisime söömas ja seejärel tagasi koju. Õhtul isutsime ja mängisime kaarte. Mina suutsin 21.30ni üleval olla, Raikko tuli natuke peale mind magama. 28 tundi suutsime üleval olla, et saaks õigesse rütmi päevase vahetuse jaoks. Pühapäeval oli küll täitsa puhkamise päev, lebotasime ja vaatasime sarja. 

Esmaspäeval olid meie vahetuses õppimas kaks uut töötajat Inglismaalt. Nad lähevad öövahetusse, sest üks töötaja läks raseduse tõttu ära ja teine läheb kontorisse asendama. Üks neist, Alex, hakkab tegema sama tööd mis mina, nii et ma loodan, et minu õpetussõnad olid talle kasulikud. 

Tooraine

Lõpp produkt