Täna hommikul ärkasime veidi segaste tunnetega, sest õhtul selgus, et
alustame hommikul kell 7, tavapärase kuue asemel. Me ei hakanud pärima, et
miks. Läksime siis oma igapäevasesse kogunemispunkti ja ootasime farmerilt
juhiseid. Selgus, et sibulakorjamismasin on katki, traktorirehv on katki
ja sorteerimismasin on katki. Oh ei! See
tähendas jälle rohimist (metsa langetamist)! Nojah, pidime oma saatusele vastu
astuma, korjasime oma tavapärase metsalangetuse varustuse kokku - veepudelid, kindad ja kõblad ning asusime
peaaegu et teele, kui selgus, et rohimiskäärid on kõik teise bagi (väike igast
küljest avatud neljaveoline sõiduk) peal, millega üks tüdruk oli banaanipõllule
sõitnud. Mis seal ikka, tuli ilma hakkama saada. Tavaliselt lähme kahe bagiga,
aga seekord oli meil vaid üks, aga inimesi kahe jagu. Seega tuli teha kaks
tiiru, et kõik jõuaksid kilomeetri kaugusel asuvale põllule. Kohale jõudes
valdas taaskord, oh ei tunne. Õudne mis mets meid ees ootas – nabani ja
kõrgemale ulatuv umbrohi ja selle sügavustes valgust vajavad kõrvitsad (pildid
lisasin allapoole). Võtsime kõblad kätte ja katsusime sealt metsast enda
motivatsiooni hakata leidma. Peale nelja tunni möödumist ei jõudnud me just
kuigi kaugele, önneks saabus päästev lõunaaeg ja tõttasime tagasi farmi. Peale
tunni ajast pausi selgus, et saame taas sibulaid hakata pakkima. Jehhuu!
Tegelikult on vahel metsa langetada tore, aga põhitööna teeksin ma siiski
sibulasorteerimist. Aga ega see sibulate pakkimine täna liiga lõbusalt ei möödunud.
Oli palju vahejuhtumisi. Kaks alusetäit kottidesse pakitud sibulaid lagunes
laiali, sest keegi ei suutnud korralikult enne võrgu ümber panemist teibiga
sibulaid kokku tõmmata. Farmeri kkäepikendusel James’il, kes sibulakaste
tõstukiga masinasse tõstab, kukkus kaks kasti sibulaid ümber. Raikko tõttas
appi neid kokku korjama ja teised jäid usinalt ka tema sibulapakkimist
teostama. Vahepeal oli veel paar väiksemat äpardust, mis said kiirelt
likvideeritud. Päeva lõpuks saime siiski kena 12 tonni sibulaid pakitud, teeha
on veel kordades sama palju, aga meile sobib.
Piltidel on metsakasvanud kõrvitsapõllu rohimine, meie armas grill ja istumisnurk, mis on eelmiste üürnike meisterdatud ning sibulaid täis veoauto.
Kehvema silmanägemisega ei leiaks neid kõrvitsaid üldse sealt maltsa seest üles.
VastaKustutaMis puu viljad maas vedelevad grilli ümber?
Mangopuud kasvavad meil ajas. Usun et saame neid süüagi kuu aja pärast või veidi peale
Kustuta