Täna tööle? Ei tea

Eile oli meil omamoodi põldude rohimine, kus on alles noored melonid ja pidime kõik vaod ja taimed läbi käima, iga väiksemagi umbrohu ära võtma. Tegime seda 4 tundi ja läksime pausile, peale seda selgus, et farmer Michael on linnas koosolekul ja et meie edasine päev on vaba. Kõik olid positiivselt üllatunud. Käisime pesemas ja läksime koos majakaaslase Anaga linna. Kuna tal saab varsti aasta Austraalias täis, läheb ta tagasi Saksamaale ja ta tahtis saata ühe koti juba ees ära, et ta ei peaks liiga palju pagasit lennukile võtma. Käisime postkontoris ja poes, ostsime nädala toiduvarud. Vahelduseks oli mõnus, et aega peale tööd on veidi rohkem. Eile oli väga lämbe päev, tänane tundub, et on sama. Pidime täna tööd alustama kell seitse, aga hommikul ütles farmer, et ta annab teada, kui saame tööd alustada. Kui ta tavaliselt selliseid asju ütleb, siis ei anna ta põhjendusi ega oska ka öelda aega, millal alustame. See on veidi häiriv, lihtsalt oodata.Midagi teha väga ka ei saa, sest iga hetk võib tulla kutse tööle. Kell on juba pool 11 ja me isegi ei tea, kus farmer hetkel on. Seniks pildikesi meie elust.

 Noor melonipõld ja pisike umbrohututike melonitaime all.

 Sibulaid pakkida on veel oi kui palju, lisaks on veel mitu põllutäit.

 Sibulakorjamismasin.

 Sõbralik koeratüdruk Lexi.

 Sibulaid on igas erinevas suuruses. See pole veel kõige suurem. Kõige suurem on siiani olnud 1,3 kg.

 Vahva lind, kes iga hommik teeb hirmsat kära, ilmselt tülitseb naisega.