Vahel ei lähe elus kõik nii nagu oled esialgu plaaninud. Aga võimalik, et muutused on just millekski head.
Ma olen juba kuu aega oodanud, et töö saaks läbi ja saaksime edasi liikuda. Kaks päeva enne lõpetamist aga andis ülemus mõista, et ta tahaks, et me jääks veel hilise saagi ajaks ka. Peale pikka mõtlemist langetasime otsuse, et jääme kuni juuli lõpuni, selleks ajaks on arvatvasti kõik tehtud ja meil jääb 2 ja pool kuud, et jõuda Perthi. Siis ei pea me ka reisil enam uut tööd otsima. Küll aga kuna meil oli selleks nädalaks Gold Coastil juba majutus broneeritud, siis võtsime ühe nädala vabaks - seiklesime ja puhkasime veidi.
Alustasime esmaspäeva hommikul 5.30 sõitu. Sõitsime esimesel päeval üle 600km ja jõudsime käia ka Tamborine Rahvuspargis paari armsa kose juures.
Cedar Creek Falls, mis koosnes tegelikult mitmest joast, mida eraldasid sellised basseinid nagu mu kõrval
Curtis Falls
Vihmamets on täis vägevaid puid!
Päikeseloojang kõrgustes
Õhtul kämpimisplatsile jõudes hakkas aga vihma sadama. Tegime õhtusöögi autos, mängisime kaarte ja plaan oli ka autos magada, sest vihmaga ei tundunud ahvatlev telki lahti teha. Vihm jäi aga mingi hetk järgi ja Raikko ütles, et lähme ikka telki. Saime telki kobitud ja hakkas jälle sadama. Nojah, mõtlesime, et eks järgmine päev teeme telgi kuskil lahti ja kuivatame ära. Võin aga etteruttavalt öelda, et seda ei juhtunud, kuivatasime selle lõpuks kodus, sest iga päev sadas vihma.
Teisipäeval alustasime ka varakult, pakkisime märja telgi kokku, sõime hommikusöögi ja suunudsime järgmist rahvusparki avastama.
Lamington Nationial Park
Sinna viis ääretult maaliline tee, mööda mäe külge vooklev kurviline tee, mingi hetk olime 800m kõrgusel merepinnast. See oli meeletult ilus. Sihtkohta jõudes tegime ühe lühikese matka, pisut vihma tibutas, aga väga märjaks ei saanud.
Jälle vinge puu
Ja veel
Vaade peale matka pilvede seest
Mõtlesime tükk aega, kas võtta ühe kose juurde ka matk ette või tundub, et vihm tugevneb. Lõpuks ütkesin ma, et kui me siia juba tulnud oleme, siis lähme. See oli ühest küljest väga vale otsus. Terve tee sadas ja me olime kose juurde jõudes läbimärjad. Teisest küljest, aga see ilu mis vastu vaatas, oli seda väärt! Mööda kiviseina vohas vesi alla, vahebassein, mille järel langes vesi kolme joana järgmisesse basseini ja sealt veel edasi. Seda kõike ümbritses roheline vihmamets, tõesti oli kaunis.
Elabana Falls. Pilt ei suuda anda edasi suurust. See taamal olev kosk oli tegelikult küllalt suur
Miinuseks oli aga vaja see sama tee tagasi kõmpida, läbimärgadena. 7 kilomeetrit selja taga, jõudsime autosse. Toimus täielik garderoobivahetus. Soojad ja kuivad riided seljas, läks tuju taas paremaks ja alustasime mäest laskumist, et minna Gold Coastile, tuntud turismikuurorti. See oli umbes tunniaja kaugusel. Kuna vihm saatis meid endiselt, otsustasime minna poodlema, et garderoobi värskust tuua. Veetsime mõned tunnid poes ja seejärel suundusime hotelli, mis asus otse ookeani ääres. Meie väike köögiga korter asus 15-korrusel.
Vaade oleks olnud ilusam kui vihma poleks kallanud
Õhtuks leidis Raikko meile väga ägeda 'söö palju jaksad' brasiilia restorani. Seal oli buffee-laud, kus sai salateid, erinevalt küpsetatud kartuleid ja magustoitu võtta. Liha toodi aga värskelt küpsetatuna lauda, varda otsas erinevad lihad - veis, kana, lammas, känguru, krokodill. Seal me sõime isegi rohkem kui oleks jaksanud, kõik oli niiiii maitsev! 30 eurot inimene pluss joogid. Igat senti väärt! Teenindus oli ka super.
Kolmapäeval oli plaan minna lõbustusparki, aga üllatus-üllatus - vihma sadas. Mis sa vihmase ilmaga ikka teed, lähed shoppama. Suurt enam midagi vaja polnud, aga paar asja sain ikka. Peale seda suundusine Brisbane'i, kus saime autole uued sussid alls ja mina juuksuris käidud.
Sõime esimest korda elus ramenit. Wow! See puljong on lihtsalt imeline!
Natuke patustasime ka. Linna parimad sõõrikud. Raikkol pähklivõi täidisega, minul õuna
Keset linna on tehislik rand tehtud
Tänavakunst
Päeval...
... ja öösel
Õhtul läksime välja ja veetsime ühes hubases baaris mõnusalt aega elava jazzmuusika saatel. Seal pakuti hõõgveini!!! Mmm see oli nii hea.
Neljapäeval jalutasime Brisbane'is ringi.
Reedel käisime taas ühe kose juures.
Buderim Falls
Eksisime ära ja leidsime ananassipõllu
Reedel otsustasime, et sõidame koju tagasi kah. Paar asja jäi tegemata - suure liivasaare külastus ja kohalikus rummitehases käimine. Need jäävad teiseks korraks, sest poleks piisavalt aega jätkunud ja lastel hakkas koolivaheaeg, mis tähendab, et kõik kohad on rahvast täis. Esmaspäevast lähme taas töörutiini lainele.
