Teistmoodi jõulud

Jõulud on selleks korraks läbi. Need jõulud olid erilised, sest selliseid jõule ei tule meil ilmselt enam kunagi. Otsustasime veeta seekordsed jõulud austraallastega. 24.nda hommiku poole tegime veel pisut tööd, et kogukonna põllult vilja koristada, aga kuna see oli rahe poolt kahjustatud, siis kogu põldu üles ei võtnud. Õhtuks läksime farmeri juurde õhtusöögile. Seltskond koosnes farmeri naise poolsetest sugulastest. Kuna kui Peteri ja ta abikaasa sugulased kokku panna, ei mahuks ära, siis teevad nad iga aasta vaheldumisi. Õhtusöögiks pakuti pitsaahjus tehtud pitsat. Vau, see oli imemaitsev! Põhi mõnusalt õhuline ja kergelt krõbe ning kate maitsekas. Õhtu möödus jutustades ja naerdes. 25.ndal pidime lõunasöögile minema. Kuna Külli jäi ka farmi, siis võtsime tema ka kaasa. Jäime pisut hiljaks ja neil oli eelroog juba söödud. Aga ega meidki ilma ei jäetud, kausikese sees toodi tükeldatud homaar koos salati ja kastmega. See oli väga maitsev!  Peale seda oli pearoa aeg. See oli buffet-laua stiilis, kus laual olid erinevad salatid, lihad, ja soe toit. Mina meisterdasin eestipärase kartulisalati, mis osutus uskumatult menukaks. Ühele lapsele maitses see nii väga, et ema küsis retsepti ja lubas järgi teha. Teisteltki oli kuulda vaid kiidusõnu. Vahepeal sikutasime jõulu kräkkereid või paukkomvekke nagu eesti keeles vist nimetatakse. Need on silindrikujulised tugeva paberi sees olevad jõuluüllatused. Kräkkerit sikutatakse kahekesi mõlemast otsast kuni see teeb väikse paugu ja läheb pooleks. Kelle kätte jääb suurem pool, saab sees oleva kingituse endale, milleks üldiselt on paberist peokroon, paberil olev nali ja väike kingitus. Lõuna söödud, seedimisime veidi ja oli aeg ujuma minna, sest ligi 40kraadine õhutemperatuur lausa lükkas basseini poole. Kõik ujuma ei tulnud, aga need kes tulid, nendega mängisime veevõrkpalli, mis oli tohutult koomiline, kuna bassein on ühelt poolt nii sügav et varbad vaevu ulatusid põhja. Nii et see tiim, kes oli sellel poolel, pidi kõvasti vaeva nägema, et korralikke püüdeid ja viskeid teha. Kui tundus, et kurk kuivab, oli aeg basseinist välja ronida. Istusime veidi ja rääkisime juttu ning magustoidu aeg hakkas lähenema. Ma tahtsin enne veel saada viljalõikusevideo valmis saada. Seega võtsin pooltunnikese video monteerimiseks. Kõik olid väga vaimustuses videost ja meie töö olemusest. Aeg suundus õhtusse mängides põnevaid kaardimänge ja pesapallisarnast kriketit. Me ei teadnud kolmekesi reeglitest mitte midagi, aga ega meid kõrvaltvaatajateks ei jäetud. Õppisime reeglid mängu käigus. Väga lahe aktiivne sportmäng, mida mängisid nii noored kui vanad. Estraalia (eesti ja aussi segatiim) peaaegu võitis, kuid lõpptulemus oli viik. Hea töö!  Päev oli jõudnud õhtusse, kuid õhutemperatuur ei olnud langenud ja peale kriketit valdas tunne, et tuleks basseinis üks suplus teha. Kiire suplus tehtud, kõhud tühjad ja aeg õhtusöögiks. Laual olid kõik lõunased ülejäägid, kuna sööki oli ikka väga palju. Enne õhtusööki aga läksime veel lähedal asuva veetammi juurde, et tõmmata välja lõunal sissepandud vähivõrgud. Siin elavad tammides väikesed vähid, kes jõuluajal jõuavad toidulauale. Saagiks oli pool ämbri täit 10-liitrisest. Need keedetakse soolaga maitsestatud vees, puhastatakse ja nauditakse mereannikastmega. Peale õhtusööki veetsime veel mõne tunnikese lobisedes, kui kõik hakkasid vaikselt magama sättima ja oli meilgi aeg minema asuda. Lõpetuseks pisteti veel kingipakid pihku ja sooviti häid jõule. Saime palju komme ja küpsiseid.

Austraalia jõulud on ikka Eesti omadest väga erinevad, aga mul on hea meel, et saime sellest osa.

 Suplus basseinis

Kriketi mänguhoos

Külli farmeri pere poolt saime ka paki

Rõõmsad jõuluulised

Ongi kõik!... peaaegu

Pühapäeva õhtul oli säärane torm, millesarnast ma pole näinud. Vihma kallas nagu oavarrest, tuul oli maru ja lisaks tuli sekka ka rahet. Kodufarm sai 40mm vihma, aga õnneks see põld kus me minema pidime sai vaid 1mm. Esmaspäeva hommikul polnud elektrit ja Raikko seadis generaatori üles, et külmkapp külmas hoida. Läksime põllu peale ja just sel hetkel hakkas vihma sadama. Tegime paar tundi muid asju ja õnneks saime lõuna paiku siiski alustada, sest vihma ei tulnud palju ja tuul jõudis juba ära kuivatada. Mul läks see nädal järgmine hüdraulikavoolik katki. Oli hõõrunud metallplaadi vastu ja auk sisse. Üldiselt oli edukas nädal, päevad pikad ja hektareid tehtud palju.  Eile, laupäeval, lõpetasimegi kõikide põldudega ja tranportisime kõik masinad tagasi kodufarmi. Õhtuks kutsus farmer meid enda juurde õhtusöögile. Saime teada et kokku sai ta 7050 tonni vilja, mis on küllalt keskmine tulemus. Küll aga viimases farmis oli proteiinirikas nisu, mille hind on kõrgem kui vähese proteiinisialdusega nisul. Seega tonne ei tulnud küll nii palju kui oleks võinud, aga proteiinisisaldus aitab rahalises mõttes kaasa. 

Esmaspäeval peame ilmselt koristama ka kogukonna põllu, mis on 170 hektarit. Pühapäev on ilmselt, kas vaba või pooleldi vaba. Võimalik, et seame headerid esmaspäevaks valmis, et saaks otse põllule asuda. Jõulud veedame farmeriga ja ta naise poolsete sugulastega süües ja bassesinis ujudes. Jõululaupäeva elmaennustus lubab 37 kraadi ja 25.ndaks 40 kraadi. Tulevad taaskord teistmoodi jõulud!
Ilusat jõuluaega kõigile! Musid-kallid! 🌲🥂❄️☃️❤️

Alumisel sildil on siilike. Kas pole nunnu? 

Tuhanded hektarid seljatatud

Nädala algus oli äärmiselt edukas, saime iga päev üle 200 hektari tehtud, sest põllud olid pikad ja kivideta. Nädala lõpp aga ei möödunud viperusteta. Neljapäeval läks mul üks hüdraulikavoolik katki. Hõõrus ilmselt juba pikemat aega ühe metallnurga vastu nii, et lõpuks tuli auk sisse. Raikko oli poolteist tundi üksi põllul, kuni farmeri isa tõi uue vooliku ja mina käisin kodufarmis, et tuua hüdraulikaõli juurde. Kokkuvõttes saime siiski küllalt palju isegi neljapäeval tehtud. Reedel ootas meid aga üks jube kivine põld. Taaskord ei saatnud päeva õhtusse ilma vahejuhtumiteta. Lõuna paiku juhtus mul ootamatus, kui rea lõpus keset pööret järsku raks käis ja pool esiosa oli viltu ees. Ehmatasin väga, olin kindel, et kivi otsa ei sõitnud ja ei saanud aru mis juhtus. Raikko oli õnneks parasjagu läheduses ja tuli kaema, mis juhtus. Üks suur pulk(metallist, mitte puidust) oli keevitusest ära murdnud. Farmer oli õnneks just rekkaga põllule tulemas ja sai kohe vaatama tulla. Ta ütles, et ta võtab selle jupi vana esiosa pealt. Läksime koos ja tõime selle jupi. Õnneks ei võtnud see kõik kaua aega ja sain edasi vurada. Ei läinud palju aega mööda, kui Raikko maadles elektripostiga. Nimelt tagurdas ta sellele otsa nii, et vilja väljalaskmistoru läks otsast lömmi. Raikko põka oli rivist väljas kuni päeva lõpuni, sest nad püüdsid leiutada kuidas seda plekki sirgeks saada. Andsid lõpuks alla ja lõikasid lömmis jupi ära, et uus külge keevitada. Mina vurasin sellel ajal põllu peal koos Jackiga (farmeri poeg, kes chaser biniga sõidab) ja täitsime koos tervelt ühe field bini ehk 45 tonni nisu. Laupäeva hommikul ärkasin enne äratuskella 5.30 ja otsustasime, et lähme pool tundi varem tööle, et saaks minu kombaini puhtaks ja tavotitatud. Jõudsime põllule ja selgus tõsiasi, et toru, mis kompressorivooliku otsa käib, on tööriistaauto peal, millega faremer pidi alles poole tunni pärast jõudma. Nojah, nii palju siis varem tulemisest. Õnneks sain vähemalt tavotipritsiga mõlemad kombainid üle käia. Nii kui Peter jõudis, tõmbasin tunked selga ja kiirelt puhuma. Sain siiski pool tundi varem valmis kui tavaliselt ja kihutasin põllule. Poisid hakkasid ka Raikko kombaini juures viljatoruga lõpetama. Jõudsin teha umbes 5 hektarit kui farmer helistas, et lõikuskeeld pandi kuuma ilma ja tuule tõttu kella  kuueni peale. Lühikseseks jäi eilne tööpäev. Raikko oli ka valmis juba põllule tulema kui just keeld peale pandi. Tuul oli ligi 40km/h. Ja temperaruur kah 40 kraadi. Pühapäevaks lubati äikest ja vihma nii et otsustasime täna vara alustada, et põlluga ühele poole saada ja esmaspäeva hommikul farmi vahetada. Jõuludeni on jäänud veel nädal ja meil on veel 1000 hektarit teha. Kui suudame jätkata viperusteta, siis peaksime valmis jõudma. Veel ei teagi, kus jõulud veedame. Farmer ütles, et oleme tema poole oodatud. Eks uurime, mis sõbrad Perthis teevad ja otsustame.

Papagoid traadi peal ukerdamas

...siis kui tööpäevad on nii pikad, et isegi küüsi pole aega kodus lõigata

...magamisest rääkimata...

Tegelikult ei ole hullu midagi, üks päev olin lihtsalt väga väsinud. Läksime liiga hilja magama. 

Aeg lendab, juba 2 kuud on möödunud

Esmaspäevane plaan oli taas ühe farmiga ühele poole saada, selle otsustas aga ära rikkuda vihm. Lisaks vihmale tuli ka rahet. Meie päev lõppes juba kella kolme aeg. Õhtul käis farmer põlde üle vaatamas vaatamas, kohati rahe kahjustas vilja, kuid mitte nii palju, et kindlustuse poole pöörduda. Rohkem kahju oli teinud tuul, aga tuule vastu kahjuks kindlustust pole. Teisipäeval alustasime tund aega hiljem, et viljal oleks aeg kuivada. Niiskus oli korras ja saime alustada. Enne pimedat lõpetasime jälle ühe farmi ja liikusime õnneks mitte kaugele järgmisesse farmi. See oli väga kivine farm ja seal ei olnud meie produktiivsus väga suur. Saime sellegi reedel valmis ja liikusime viimasesse odraga kaetud farmi, kus on ainult 400 hektarit, millest üks põld lausa 260 hektarit. Homme, esmaspäeval, peaksime selle farmi ja ühtlasi odraga lõpetama. See tähendab, et teisipäeval ootab ees korralik headerite puhastus, et nisu peale tagasi minna. Selleks ajaks on tehtud peaaegu 3000 hektarit ja jäänud veel 1700. Loodame enne jõule lõpetada, kui läheb ajaga kitsaks siis lihtsalt alustame varem mõni päev. Jõulude ajal lõikust ei toimu, sest siis on lõikuskeeld peal.

Odralõikus on üks korralik peavalu olnud, kuna see ei saanud piisavalt vihma, siis on ta pool kuni kolm korda madalam kui nisu. Seega lõikame oluliselt madalamalt, kivide ja ebatasasuste suhtes tuleb olla väga tähelepanelik. 

Pärast viljalõikust ja Sydney reisi me veel päris kindlad ei ole, mis teeme. Mõtteis mõlgub veiniistandus ja veinitegu, selleks peame tõstukiload ära tegema ja CV teksti tegema väga veenvaks, sest sinna on raske saada, kui eelnevat kogemust pole. Hooaeg peaks hakkama jaanuari lõpus, veebruari alguses. Teine mõte on puuvillafarm, see hooaeg hakkab aga veidi hiljem. Ilmselt katsetame veini, kui sinna ei saa, avastame pisut Austraaliat ja proovime puuvillafarmi. Kolmas variant on ka, aga seda tahaks pigem talveks jätta. Aga eks kõigest lähemalt siis kui aeg käes.

Kuna tänane päev oli meil täitsa vaba peale 78-tunnist töönädalat, siis sõitsime vahelduseks Perthi ja shoppasime odavat toidukraami ning käisime steiki söömas.

Suured muutused on toimunud

Teisipäeval lõpetasime oma kodufarmiga, üle 1700 hektari nisu. Edasi pidime liikuma paarikümne kilomeetri kaugusele. Selleks et kogu kupatust - 2 headerit, 2 headeri esiosa treileril, 2 field bini ja chaser bini transportida, oli vaja farmeri pereliikmete abi. Liikusime ühe suure ussina saateauto järel 26km/tunnis. Jõudsime kõik kenasti kohale. Selle farmi saime kolme päevaga tehtud. Põllud olid väga kivised, aga väljusime vigastusteta. Neljapäeval vahetasime taas farmi. Lisaks läksime nisu pealt odra peale. Küll aga ei sujunud kõik neljapäeval plaanipäraselt. Hommikul puhusime headerid puhtaks ja selgus, et minu viljaväljalaskmistoru ei liigu. See mis peaks tulema välja siis kui tahan headerist vilja näiteks chaserisse või põllutünni panna. Otsustasime, et vahetame enne farmi ja siis otsime viga. Peteri isa läks enne meid ühe kombaini esiosaga minema ja helistas 5minuti pärast, et treileril tuli ratas alt ära. Keevitus oli alla andnud. Sõitsime sündmuspaika ning farmer ja Raikko hakkasid tungrauaga seda treilerit üles pumpama. Keevitusmasin oli meil olemas, aga generaator oli kodufarmis. Sõitsime Raikkoga generaatori järgi, farmer keevitas murdunud osa treileri külge ja sõit jätkus (vahejuhtum nõudis paar tundi). Uude farmi jõudes otsiti viga miks viljamahalaadimistoru ei tööta ja ühtlasi oli ka mu konditsioneer alla andnud, ei puhunud enam külma. Farmer ütles, et ta võiks ilmselt terve päev seda elektriviga otsida ja otsustas asjatundja kutsuda. Seni aga pidin mina nukralt põllu ääres ootama, kui farmer ja Raikko läksid esimesele sõidule otra lõikama, et kõik selle vilja järgi seadistada. Nad tegid ühe tiiru peale ja juba töömees jõudiski kohale. Hüppasin ise farmeri asemel Raikkole seltsi. Sellel hetkel saabus ka õhtusöök, kui mina söönud olin, võtsin juhtimise üle ja Raikko sai süüa. Tegime põllule kolm ringi peale, kui farmer helistas, et aitab küll tänaseks. Selgus, et kui ta tahtis minu headeriga tulla proovisõitu tegema, avastas ta et esiosa üks rehv on tühi, seega vahetas ta selle ära. Töömees sai kõik muiud vead ka parandatud, viga oli kuskil elektrisüsteemis.

Reedel tegin headerile pai ning ta oli terve päev viks ja viisakas. Oder ei saanud väga palju vihma ja vili on küllaltki madal, mis teeb lõikuse keerulisemaks. Osad põllud on lainetavad, seega koguaeg peab kõrguse nupuga mängima. Odralõikust tuleb teostada 1200 hektaril, peale seda veel killuke nisu ja ongi valmis. 

Tegime ka aastavahetuseks plaanid, nimelt on minu unistus olnud veeta aastavahetus Sydneys. Seega 29.detsember kuni 2.jaanuar avastame Sydneyt ja selle ümbrust. 

Field bin võtab terve tee enda alla

Mina vilja sõidu pealt maha laadimas

Raikko esimene sõit odra vahel

Ilma esiosata nii pisikesed

...kui treileril ratas alt tuli

Lihtsalt üks seismajäänud põka

Nukralt ootamas. Töölise päevitus näos

Tööle ja magama

Väga töine nädal on selja taga. Oleme ühe farmiga peaaegu ühele poole saanud. Tehtud on 1425 hektarit, teha 270 hektarit ja siis liigume järgmisesse farmi. Selle nädala keskel oli taas üks kuum ja tuuline päev. Hommikul saime tund aega töötada kui pandi harvestimiskeeld peale. Kella kolme aeg pidavat nad üle vaatama. Kell 3 öeldi, et pool 5 võetakse maha. Me panime sellel ajal minu headerile tagaratast alla, mis hommikul ära võtsime, sest kuskil oli auk sees. Farmer käis päeval ja soetas uue rehvi. Sai uus rehv all pandud ja hakkasin põllule tagasi sõitma kui järsku tuul tõusis ja kõik oli tolmu täis nii et ma ei näinud sõitagi. Sellele järgnes farmeri teade raadiosaatjas, et keeld pandi uuest peale. Nojah, ots ümber ja tagasi töökoja ette, et header ära parkida. Minul oli ülejäänud õhtu vaba, Raikko läks aitas farmerit, et Raikko headeri õhukonditsioneer korda saada.

Kui välja arvata see lühike tööpäev, on meie päevad üldiselt 13-15 tunnised. Väsitav on pisut, sest headeri juhtimine nõuab rohkem keskendumist kui traktori. 13 tundi oma tähelepanu ühel asjal hoida, nõuab energiat. Õnneks ei pea mõtlema õhtusöögi valmistamisele, see tehakse Peteri naise või tütre poolt ja tuuakse kohale. Alati ülimaitsev ja olenevalt kas saab süüa sõidu ajal näpu vahelt, näiteks soe võileib, või kui peab kasutama söögiriistu, näiteks liha ja köögiviljade puhul, teeme väikse söögipausi.

Külli käis ka korra see nädal külas, kui harvestimiskeeld oli. Jagas pisut uudiseid. Nemad said odra üles ja läksid rapsi peale.

Täna, pühapäev on meil kergem päev. Hommikul puhusime headerid puhtaks ja käisime tavotipritsiga üle, et homme hommikul saaks kohe sõitmisega alustada.

Minu header

Raikko sõidu pealt vilja maha laadimas

24 kodukana muna. Farmeri isal on 20 kana ja ütles, et nemad ei jaksa üksi kõiki ära süüa 

Lisaks saime oma farmi lammmast ka. Nämma! 

Mida külvad, seda lõikad

Kolmapäeval saime jälle headerite rooli, et veidi vilja üles võtta. Reedel saime lõunani tööd teha, kui meie maakonnas pandi harvestimiskeeld peale liiga kuuma ilma ja tuule tõttu. Esialgu kolmeks tunniks ja siis pidid üle vaatama. Keeld pannakse tavaliselt peale tuleohutuse pärast, sest kuuma ja tuule koosmõjul piisab väikesest sädemest, et tekiks tulekahju. Kella kolme aeg pikendati keeldu kuni neljani, mil see peatati ja saime jätkata. Õhtul hakkas aga torm ümberringi möllama. Terve päev oli tegelikult näha eemal äikest, õhtul aga paistis igas küljes olevat äike. Tundus, et ega meilgi sellest pääsu pole. Ühe korra lõi äike minu headerist nelja meetri kaugusele, ma täitsa ehmatasin. Pool kaheksa tuul tõusis järsult ja farmer ütles, et me tuleks ja tühjendaks kiirelt oma headerid ära. Nii kui hakkasime poole rea pealt chaser bini poole liikuma, tuli säärane padukas, et raske oli midagi aknast näha. Headeritel puuduvad kojamehed, sest viljalõikuse ajal ei ole vihm väga tavaline. Raikko läks end tühjendama chaser bini ja mina field bini. Field bin sai aga täis ja ma pidin ka kiirelt chaser bini juurde minema. Vihma kallas mühinal. Headerid tühjad, tuli kõik binid kinni katta. Kõik tehtud, sõitsime teise põllu otsa ja selleks ajaks kui sinna jõudsime oli vihm möödas. Aga edasi harvestida ei saanud, sest vihm tõi piisava niiskuse, et selleks päevaks lõpetada. Kuna laupäeva hommik me vara alustada ei saanud, siis me läksime hoopis Merredini rehvivahetusse ja toiduvarusid täiendama. Meie rohelisel punnil nüüd uued sussid all. Tagasi jõudes hüppasime headerisse ja jätkasime eelmine päev poolelijäänud viljalõikust.  Farmer tahtis päeva lõpuks 3 field bini (kokku ca 130 tonni) täis saada ja siis oleks meil pühapäev peaaegu täitsa vaba olnud. Oleks hommikul pidanud ainult headerid puhtaks puhuma ja tavotipritsiga vajalikud kohad üle käima. Kõik ei läinud aga plaanipäraselt ja Raikko headeril läks oluline osa katki, mis liigutab ees lõikenuge edasi-tagasi. Polnud see kellegi süü, vaid selle aeg sai lihtsalt läbi. Oli juba laupäeva õhtu ja farmer proovis erinevatelt inimestelt uurida, kas saab seda varuosa kusagilt pühapäeval. Õnneks oli täitsa olemas ja ainult 45km kaugusel Mukinbudinis. See läks maksma farmerile 5000dollarit... Täna, pühapäeval, sain teha mina ainult 3 headeri täit ja selle said kõik field binid täis. Sellel ajal said farmer ja Raikko jupi vahetatud, mis katki läks. 

Siiani on farmer saagikusega rahul olnud, ta lausa üllatunud et nii palju on tulnud. Tema on arvestanud, et saab 1-1,5 tonni hektarilt, aga mõne põllu keskmine on 2 tonni ja veidi rohkemgi. Märkuseks, et maha panime vilja 45-55kg hektari kohta. 

Mina täisvarustuses ametis headeri puhastamisega 

Raikko viljakuhjaga äärmise rahuga manööverdamas 

2 field bini 

+1 field bin=3

Tahaks väga juba vilja lõigata!

Laupäevast saati pole seda teha saanud, liiga suure niiskuse tõttu. Täna (teisipäeva)  pärastõunal tegi farmer niiskustesti ja niiskus oli küllaltki piiripeal - 12% (lubatud kuni 12,5). Kuna õhtupoole niiskus tavaliselt tõuseb, siis täna me harvestima ei hakanud, aga teeme seda arvatvasti homme lõuna paiku. Hommikul on plaan tegeleda lammastega.Sama tegime ka eile. Käisisime farmeri teises farmis, mis meie kodufarmist umbes 30km kaugusel ja eraldasime talled utedest. Talled said ka kärbse ja täitõrje. Homme viime läbi samasuguse protseduuri. Aga kuna need talled on veel veidi väikesed, et emadest eraldada, siis pärast lähevad tagasi emmede juurde. 

Tallede transport

Rekkasõit

Talled kärbsetõrjet ootamas

Käsi valgeks (viljaseks)

Kaua oodatud viljalõikus on lõpuks pihta hakanud. Oleksime juba pidanud alustama oktoobri lõpus või novembri alguses, aga ilm ei ole tahtnud üldse kuumaks minna, et vili piisavalt kuivada saaks. Lääne-Austraalias kasvatud vili läheb peamiselt impordiks Aasiasse, Indoneesiasse, Jaapanisse ja mujale. Vili on kõrge kvaliteediga ja sisaldab vähem gluteeni kui mujal kasvatatud, sest saab põllul kuivada, kuivatamiseks ei kasutata viljakuivatit. Ühtlasi on ka farmeritel pisut keerulisem, sest tuleb oodata näiteks nisu puhul, et niiskus viljas oleks alla 12,5 protsendi. Lõpuks on langenud meie nisu niiskustase nii madalale, et saime pisut sõita viljalõikusmasinatega (header). Esimesel päeval õpetas farmer mind. Nii tunnikese juhendas ja lasi mul koos temaga sõita, edasi pidin juba üksi sõitma. Raikko oli sellel päeval traktori roolis, mille taga on on suur kast (chaser bin), kuhu sõidu pealt headeri juht laseb vilja. Minu header mahutab umbes 6 tonni, Raikko oma 7,5tonni ja chaser bin umbes 25tonni. Lisaks on põllul veel 3 põllutünni (field bin), mis igaüks mahutab 45tonni ja millest täidetakse lõpuks rekka, mis toimetab vilja kokkuostjale. Ühelt hektarilt saame see aasta arvutuste kohaselt keskmiselt 1,2 tonni vilja. 

Esimesel päeval palju teha ei jõudnud, sest alustasime peale lõunat. Reedel aga sõitsime mõlemad headeriga ja farmer oli vahepel chaser bini roolis, kui teda ei olnud siis pidime vilja laskma field bini. Oleme teha jõudnud 3 põldu, ehk umbes 250 hektarit. Umbes 5700 jäänud 😄. Reede õhtul kimbutas meid aga vihm ja pidime lõpetama pool üheksa. Lisaks tekkis minu headerisse ummistus, sest vilja tuli nii palju peale, et kõigepealt tekkis ummistus ette lõikaja lindi peale. Eemaldasin selle ja sõitsin aegalselt edasi, aga headeri taha, kus peaks kõrred ja muu sodi välja lendama, tekkis blokk. Järsku kuulsin väga suurt müra ja jäin koheselt seisma ja lülitasin masinasisesed mootorid välja. Sõitsin tagasi põllu algusesse ja farmer tegi tiiru ümber headeri, sest sellel hetkel me veel ei teadnud, et ummistus oli tekkinud. Farmer tegi ühe väikse luugi lahti, kust peaks masina sisse nägema. Näha polnud aga midagi, sest hein oli ees. Siis ma sain aru, et masin on umbes. Kuna oli pime, tuuline ja veidi vihmane, siis otsustas ta hommikul sellega tegeleda. Hommikul läksime Raikkoga põllule ja hakkasime rehaga heina välja kühveldama. Kogu sisemus oli seda täis. Jõudsime poole peale, kui tuli farmer ja ütles, et ta proovib nüüd masina käivitada. Pani masina täispööretel tööle ja heina hakkas tagant välja lendama. Kõik tundus jälle töötavat normaalselt, ilma üleliigset müra tekitamata. Õnneks! Juhtum oli osaliselt farmeri süü ka, mitte üksnes tegija. Ta oleks pidanud sellel põllul headeri seadeid veidi muutma, sest vilja tuli oluliselt rohkem kui eelmisel põllul. Õnneks lahenes juhtum kenasti. 

Edasi viisime läbi tegevust, mis saab meie igahommikuseks rutiiniks. Suure õhukompressoriga tuleb kogu header heinast puhtaks puhuda,  et kusagil ei saaks tekkida soodsat kohta tulekahjuks. Lisaks tuleb erinevad ringi käivad osad tavotipritsiga täita, et miski läbi ei kuluks. Kõige viimase asjana kütusepaak täis tankida ja võibki lõikust alustada, mida eile me aga teha ei saanud. Ümberringi oli äikesetorm, mis pidi ka meieni jõudma. Enne lõunat tuligi väike sabin, mis tähendas et viljalõikust ei toimu, sest niiskus oli liiga kõrge. Lühike tööpäev lõppes, võtsime Külli kampa ja läksime Merredini iganädalasele toiduvarude täiendamisele. Õhtul mängisime lauamänge, väljas möllas äike ja krabises vihm, mis tähendas ainult üht - ei mingit harvestimist ka homme (pühapäeval). Kuna vihma tuli lahinal, siis nüüd ei teagi, millal jälle harvestida saab, sest vilja niiskus peab langema lubatud piirini.

Raikko minust mööda kimamas

Minu kombain

Raikko field bini tranportimas

... ja chaseri bini piilumas

Headerist chaser bini

Hirmuäratav torm tulekul

Uted ja talled

Reede oli üsnagi lammastele pühendatud päev. Alustasime tavapärasest pool tundi varem - kell 7, et enne lõunast leitsakut kõik tehtud saaks. Pidime ühe suure põllu pealt lambad ajama aedikusse, kus eraldasime talled emadest. Talled pidid minema villa pügamisse ja uted saama täivastase vahendiga kaetud. Lammaste ajamine on üks omaette teadus tegelikult ja kui nendega väga kokku ei ole puutunud, siis on neid raske lugeda. Lammas karjaloomana läheb sinna kuhu teised lähevad ja alati püüab sinu juurest olla kõige kaugemas nurgas. Lambakarjas on tavaliselt liidrid, järgijad ja tropid nagu üteb meie farmer. Liidrid on tavaliselt teistest veidi suuremad ja teised lähevad sinna kuhu eesolev liider läheb. Kui liider ei ole parasjagu karja ees, siis on ees üldiselt tropid, kes lähevad alati sinna kuhu sina ei taha et nad läheks. Väikesest aedikust teise ajamine võib tunduda lihtne, aga ei ole alati. Üldiselt aetakse lambaid selja tagant, aga kui tegemist on vähe erilisema seltskonnaga, siis tasub katsetada meetodit, et jooksed neile eest peale ja nad jooksevad sinust mööda, arvates et on pääsenud, tegelikult läksid aga just sinna kuhu sa tahtsid. Erinevad tõud käituvad erinevalt ja reedel oli tegemist raske juhusega, kus nad üldse ei tahtnud alluda meie survele. Kokkuvõttes saime talled rekka peale, et nad pügamisele saata ja uted jäid täitõrjet saama. Ainult ühel tallel õnnestus põgeneda ja taksost maha jääda. Jätsime ta aedikusse, et siis mõne aja pärast ta kinni siduda ja autoga ta ära viia. Ühel hekel nägime aga et ta on aedikust välja saanud ja tatsab emade seltskonna poole. Võtsime Raikkoga atv ja kimasime karja sisse, et tallel tee ära lõigata. Saime ta teistest eraldatud ja Raix hüppas maha. Ma pole elus nii väledalt teda jooksmas näinud. Mina sõitsin ühel pool ja surusin lammast Raikko poole kuni lõpuks Raikko talle selga hüppas ja pidama sai. Neil mõlemil oli keel suust väljas, väsinud vist... Tõstsime lamba külili atv peale ja ma hoidsin teda jalgadest kinni. Pärast tõstsime ta autokasti ja farmer sidus ta jalad kinni, aga tal õnnestus lausa kaks korda ennast lahti rabeleda. Lõpuks saime teele asuda, farmer läks talle viima ja meie pidime teise farmi sõitma, et järgmised lambad ühelt põllult teisele saada. Farmeri isa oli juba seal lambad kokku ajanud. Kuna teisele põllule saamiseks pidi läbima kuskil 500m asfaltteed, siis meie Raikkoga pidime seisma väravast veidi eemal ja mööduvatele autodele teada andma, et nad sõidaks ettevaatlikult, sest lambad on teel. Meist möödus ainult üks auto, mille Raikko kinni pidas, et seda lammastest teavitada. Sellega lammaste osa päevast lõppes ja tegime muid asju. Näiteks meie tööautole lisatulede paigaldamine.

Eile istutasime tomati natuke mõnusamsse kohta, et ta koguaeg päikest lagipähe ei saaks. Lisasime veidi toitaine rikast mulda ja loodame peagi tomateid näha, sest tal juba 4 õit! Tomati ümberistutamine kuulus lausa tööaja hulka, sest farmer soovitas meil seda teha.

Lisaks tõime ühe traktori teisest farmist ära. Kuna lõpetasime kella 4 aeg, otsustasime õhtul ka poetuuri ära teha. Pühapäev on vaba päev. 

Loodetavasti kuivab vili usinalt ja saame järgmine nädal juba viljalõikusega alustada.

Raikko traktori rattakoopas mutrit keeramas

Madu, millest Raikko kogemata üle sõitis 

Suvehõng

Päevad ei ole küll pikad, aga siiski väsitavad, sest veedame terve päeva värske õhu ja aegajalt päikese käes. Üldiselt saame õnneks varjus töötada, mis hoiab meid põletava päikese ja tüütute kärbeste eest. 

Eelmise nädala reedel saime kombainide hooldusega lõpuks ühele poole. Nüüd võtsime ette rekka hoolduse, millel ka vaja erinevaid osi vahetada. Rekka, mida juhib farmer Peter, hakkab viljakoristusajal vilja hoidlasse viima.

Pühapäeval oli vaba päev. Käisime oma iganädalasel toiduvarude täiendamisel Merredinis ja mängisime ülejäänud päeva Külliga erinevaid laua-ja kaardimänge. Päev oli väga soe, tipphetkel 36-kraadi. Esmaspäeval oli poolik tööpäev, sest Peter pidi Perthi sõitma, et rekka jaoks vajalikud varuosad osta. Päev oli taas väga, väga soe ja me otsustasime kella viie aeg jooksma minna, mis oli viga. Kuumust oli ikka 30-kraadi kanti ja polnud väga õhku, mida hingata. Tegime otsuse, et nii kuumaga enam ei jookse, pigem jalutame.

Uudistest kuulsime, et see aasta peaks üle keskmise soojem suvi tulema, mis siis meie jaoks tähendab igapäevaselt nii 35-kraadist kuumust. Aga meil pole selle vastu midagi! Päike ja soojus teevad südame rõõmsaks!

Soojade õhtute loojangud. Ka ilma pilvedeta erilised

Et aimu saada kombaini suurusest, Raikko seisab selle ees

Kutsumata külalised

Reede möödus meil Raikkoga kahekesi töötades. Farmer sõitis hommikul Perthi tütre keskkooli lõpetamisele. Meie ülesandeks oli tuule ja vihma poolt räsitud kuur korda teha.

Enne

Pärast

Päev ei möödunud seiklusteta. Kui meie majake hakkas valmis saama, otsustasime ümerringi vedelevad plekitükid kokku korjata. Mina haarasin ühest tükist ja Raikko hakkas teist tükki võtma, kui järsku ehmatas ja 2 meetrit taha poole hüppas. Ma viskasin ka pleki käest ja hüppasin Raikko poole ja pärisin, mis seal oli. Plekitüki all oli madu. Vähemalt 1,5m pikk. Ma hakkasin hirmust värisema ja pidasime plaani mida teha. Raikko leidis raudlati ja otsustasime, et ronime autokasti ja Raikko proovib sealt talle äsada. Tõstis kangiga pleki üles ja proovis madu lüüa, aga jõuõlg oli liiga väike ja madu hakkas vupsas minema. Temast mitte kaugel oli mullahunnik, milles olevast august ta sisse läks. Kuna meil oli veel pisut tööd teha jäänud ja meie maja ei ole sellest kohast kaugel, võttis Raikko südame asjaks see madu maha nottida. Ta otsustas, et toob kopa ja ajab selle hunniku laiali. Kaevates mulla ja kivihunnikut, vupsas madu sealt välja ja läks läbi aia. Selgus et hunnikus oli teinegi madu, kes kaevamise käigus oli juba pooleks läinud. Esimene madu aga pääses plehku, küll seljahaavaga, aga elusalt. Loodetavasti ehmatasime ta minema ja tal pole enam soovi tagasi tulla. 

Peale tööpäeva võtsime Külli peale ja kimasime Perthi poole. Nädalavahetus möödus kaardi ja lauamänge mängides ning poodides kolades, et mõned lisa tööriided muretseda. Ostsime lõpuks ka strateegiamängu Catan, mida esimeses farmis Carnarvonis väga palju mängisime. 

Perthis Kings Parkis jalutamas

Madu, kes minema pääses

Eile tegime vürtsikat zukini-lillkapsa püreesuppi, peekoniga. See maitses lihtsalt oivaliselt! 

Kuumus

Pakkusin Raikkole välja, et seekord võiks tema teha blogi sissekande. Tegi seepeale mulle nägusid ja ütles, et ta pole sõnaosav. Nojah, ega mul siis muud üle jää kui ikka ise midagi kokku kribada. 

Oleme juba kaks nädalat tegelenud kombainide hooldusega ja erinevate osade vahetamisega. Farmer tahtis see nädal lõpetada, aga kuna vahepeal on mõned asjad lisandunud, siis lükkub lõpp pisut edasi. Homme sõidab farmer Perthi, sest ta 18-aastane tütar lõpetab keskkooli ja nad jäävad nädalavahetuseks Perthi. Me töötame homme omapäi. Peter jättis meile mõned tööülesanded tärimiseks, peale mida sõidame ilmselt ise ka koos Külliga Perthi. Ööbida saame Külli farmeri Perthis asuvas majas. 

Vahepeal on päris mitmel päeval vihma sadanud. Farmer ütles, et see vihm oleks võinud tulla septembris, sest siis oleks oluliselt rohkem vilja. Praegune vihm aitab lihtsalt pisikesel viljateral pisut suuremaks kasvada. Kahel eelneval päeval käis ta kõikidel oma põldudel, et kindlustuse jaoks välja arvutada umbkaudne kogus vilja, mis tal põldude peal kokku on. Ta arvas, et saagikoristusel tuleb keskmine aasta. Kui nad oleks saanud septembris vihma, oleks väga super aasta tulnud. Kuna aga vilja hind on hetkel ligi 100 dollarit kõrgem kui eelmine aasta, siis raha poolest tuleb ilmselt küllaltki hea aasta. Ida-Austraalias on väga suur põud, mis on tõstnud nii vilja kui ka villa hinda. Kindlustusest veel lisaks, et üsnagi kõik on farmis kindlustatud. Nii masinad, kui põllul olev vili, sest suvel on väga suur tuleoht. Kui temperatuur on 40 kraadi ligi, siis igast väiksemastki sädemest võib tekkida tulekahju. Lisaks oleme meie Raikkoga ka kindlustatud. Muretsemiseks pole põhjust. Meie farmer pigem ennetab igasugu õnnetusi kõikvõimalike ohtutusnõuete täitmisega ja tõdes, et küllaltki harva läheb midagi põlema. Kui läheb, siis on alati saadud kiirelt jaole ja leek kustutatud. Töö kombainiga tundub igaljuhul oluliselt vastutusrikkam kui töö külvajaga. 

Kui muidu on temperatuurid olnud meil 22 kuni 26 vahel, siis eile oli hommikust saati väga palav ja kõige kuumemal hetkel 34 kraadi. Täna aga oli kohutavalt külm. Päikest nägime vaid korraks hommikul, ülejäänud päev oli pilves ja sajuhoogudega, temperatuur 20 ja alla selle. Õhtul 18.30 lõpetades vaid 13 kraadi. Prrr, konditisoneer puhub toas sooja.

Üks värskendust vajav mänguauto

Ämblik, kes on võimeline hüppama. Pole mürgine

Sabastu ja hambutu sisalik, kes hoiab maod eemale

Nisupõld

Armastan oma töö-ja elukaaslast nii väga palju!