Lihavõtted

Tegime üle pika aja mitte sellel, vaid eelmisel pühapäeval suppi. Köögivilja-hakklihasuppi. See tuli abosluutselt imeline. Kuna siin ei ole purgisuppe, nagu Eestis, ega ka puljongikuubikuid normaalseid, siis olen siin olles supi alati nullist teinud. Ja nüüd ma isegi ei mõista, miks ma Eestis puljongikuubikut kasutasin, sest isetehtud on palju mõnusam, tervislikum ja maitsvam. Aga eks see kuubiku kasutamine ole mugavus, kõik maitsed ju ühes tükis.
Pajatan pisut meie tegemistest ka pühade aeg. Neljapäeva õhtul lasime end lõdvaks, käisime naabritega pubis ja kulistasime joogipoolist. Reede möödus kodus vedeledes ja mitte midagi tehes. Ei, valetan, ma suutsin siiski 12 muna ka ära värvida. Olin juba varasemalt poes sibulakoori kogunud, õuest sain petersellilehed, naabrilt niidi ja kapist riisi. Kuna Austraalia kanad munevad ainult pruune mune, siis munad ei tulnud pooltki nii efektsed kui Eestis, aga Eesti niit tegi suurepärase töö. 

Laupäeva hommikul võtsime naabritega suuna 2tunni kaugusele Rockhamptoni poole, kus käisime vääriskivide näitusel, poes shoppamas ja loomaaias. Raikko sai talveks sooja pusa ja mina veel kestva kevade jaoks madalad lahtised kingad. 

Loomaaia töötaja seletab video taustal, et sõna koaala tähendab aborigeenide keeles "doesn't drink" - ei joo vett. Nimelt saavad nad eluks vajaliku vee eukalüptilehtedest. Kui näed koaalat, kes joob vett, siis peab midagi valesti olema. Ahjaa ja see oli vist esimene kord kui nägine koaalat, kes ei maga. Nad magavad 20tundi päevas. 

Õhtul oli hot dogi meisterdamine. Grillisime vorste, seeni ja sibulat ning see läks koos kastmete ja värske kraamiga saia vahele. Imeline! 

Pühapäeva hommikul oli pannkoogipäev. Meie tegime kreppe ja naabrid tegid väikseid magusaid pannkooke. Igaüks soetas midagi täiteks ja panime kõik ühele lauale. Soolaseks katteks oli peekonit, seeni, juustu, pasteeti, erinevaid kastmeid ning magusaks mustikad, vaarikad, banaan, nutella, maapähklivõi ja moos. Ma tegin ühe laari ahjupannkooke singi-juustutäidisega. Kõik mugisid ja kiitsid. Taaskord suurepärane eine põske pistetud. Ülejäänud päev möödus taas logeledes ja filmi vaadates.

Millised on austraallaste lihavõtted? 

Lihavõtted kestavad Austraalias 4 päeva. Algavad Suurel Reedel ja lõppevad esmaspäeval. Šokolaadimunade söömine on ilmselt kõige suurem sündmus sellel ajal. Üks töökaaslane ütles, et see on aeg aastas, kus hommikusöögiks võib ka šokolaadi ilma süümepiinadeta süüa. Üldiselt on need 4 päeva aeg perega veetmiseks, minnakse kämpima või piknikule. Hotellid, motellid ja kämpimiskohad on kuid ja mõni isegi aasta ette ära bronnitud, et garanteerida parim koht. Toimub erinevaid muusikafestivale ja spordisündmusi nagu hobuste võidusõidud, jalgpall ja jahisõit. Lisaks šokolaadile on maiustuste seas populaarne saiake nimega hot cross bun, mille sees on puuviljad ja rosinad. On ka tavalisi, šokolaadiga ja vaarikamaitselist. See klassikaline rosinatega meenutab Eesti kringlit. 

Pilt: google

Täna on meie minipuhkuse viimane päev ja tegelikult isegi ei ole tunnet, et võiks tööle minna. Vahelduseks oli täitsa mõnus nautida mitut vaba päeva korraga. Aga puuvill vajab töötlemist.
Eelmine kuu tegime 15 000 puuvillaklotsi. Hetkel on ennustus on tuleb kusagil 60 tuhande kanti kokku. Mis tähendab, et arvatavasti on tööd juulini. Samas oleneb kõik teisest korjamisest, mida vaikselt hakatakse jälle sisse tooma. Kui sealt tuleb veel usinalt materjali juurde, siis võime isegi augustini välja vedada. 

Raikkol oli platsi peal üks päev lausa 3 rekkat korraga

Mida kauem saame tööd teha, seda rohkem raha kogume ja vähem aega jääb kulutamiseks. Kuna Austraaliale ringi peale tegemine on meil ka pooleli, siis reisle kulub veel paar tuhat dollarit. Pean ilmselt korraliku reisikava mingi aeg kokku panema, et saaksime arvestada, mis ajaks lennupiletid osta. Mida varem osta, seda soodsamalt ju saab. Ma ikka paar korda nädalas püüan lisada punktikesi kaardile, aga väga palju kohti on veel katmata ja kui palju aega mingis kohas arvestada, tuleb ka välja mõelda. Ilmselt järgmine kuu öövahetuses panustan sellele rohkem aega.

Maakad linnas

Austraallased

Ma ei kirjuta väga sageli hetkel, sest töö sama, ilm endiselt soe ja ühel vabal päeval ka midagi ei toimu - poes käik, pesu pesu ja söögi tegemine. Seega seekord räägin hoopis töökaaslastest.

Varem me polegi nii suure hulga austraallastega koos töötanud. Olles nüüd aga juba poolteistkuud näinud nii mõndagi töötamas, hakkan mõista seda, miks eestlased on hinnatud ja tahetud tööjõud Austraalias. Austraallane teeb nägu, et ta teeb tööd, eestlane teeb töö nii ruttu ära, et keegi ei saa arugi. Sellepärast jääme, eestlased, nii mõnelegi kohalikule jalgu sellega, et me ei tee tööd. Näkku seda ütlema ei tulda, vaid selja taga sosistatakse. Tegelikult on asi nii, et meie teeme töö kiirelt ära ja siis on aega puhata. Nemad aga liigutavad end tasa ja targu, vahepeal jäävad seisma, et lobiseda teistega ja siis jätkavad. Minu ja Raikko töö tegemise kohta ma pole kuulnud mingeid kommentaare, küll aga teiste eestlaste kohta. Üks tüdruk on sellisel ametikohal, et tal otsest tööülesannet pole, vaid ta aitab seal kus vaja. Ehk siis oskab ta paljusid asju. Kuna ta oli eelmine hooaeg samal positsioonil, siis jäi ta kõigile ette sellega, et ta ei teinud midagi. Tegelikult aitab ta seal kus saab, lihtsalt alati ei jõua igale poole. Aga eks igaüks ootab salaja, et ta talle appi tuleks, selle asemel, et paluda abi. Mina näen teda aga alati toimetamas, ta aitab pea iga päev mind ja Raikkot samuti. Eks ta meeldivaid inimesi aitabki parema meelega 😜. Igal juhul räägivad vanemaealised austraallased siin kõiki taga ja teiste töö jääb ühele pensioniealisele koristajale pidevalt ette. Aina käib ja raputab pead. Kuna tal on juba kuues hooaeg koristada, siis ta arvab, et ta teab kõike kõigist paremini. Aga meie, eestlased, võtame tema kuulujutte ja "geniaalsusi" külma südamega ja lihtsalt naerame nende üle omavahel.

Uus kutt, kes öövahetuses minu tööd teeb, ei ole ka liiga usin korra hoidja. Ta on pole küll austraallane, vaid inglane, aga see ei tähenda, et ta meie töökuse tasemele jõuaks. Kui ta istub 15 min enne tööpäeva lõppu puhkeruumis, siis ma eeldan, et kõik on koristatud ja puhas. Selles aga eksin rängalt, sest iga kord leian eest tolmuse ja puuvillase töökoha. See teeb lihtsalt kurvaks, sest mina jätan enda tagant alati kõik puhtaks ja teen ilmselt rohkemgi kui vaja, aga kahjuks samaga ei vastata. Mis seal ikka, leian asjas positiivsust - koristamine võtab aega, mis tähendab, et aeg liigub tegutsedes kiiremini.

Raikko on ka oma töös väga hoolas ja korralik. Teine tõstukijuht, aga teeb kõike lohakalt ja läbimõtlematult.

Eile pool tundi enne meie vahetuse lõppu läks press, mis valmis villa kuubikuks pressib, katki. Seega teise vahetusevanememal ja abil oli terve öö käed tööd täis parandamisega ning masinat ei saadudki käima. 

Teised töötajad ilmselt paar tundi koristasid ja ülejäänud öö, kes magas, kes istus niisama. Koju neid ei saadetud, ilmselt lootuses, et saab peagi masina käima. Seega kaheteist tunni mitte midagi tegemise eest tiksus raha. Pole paha või mis? Minu arust on suht jube. Meie vahetus oleks ilmselt koju küsinud, sest täna hommikul kui me pidime veel kaks tundi ootama, et see käima saada, tundus see nagu igavik. 

Ma ütleks, et meil on enda vahetusega vedanud, peaaegu kõik on normaalsed, vähemalt kõik teevad korralikult tööd. No koristaja arvates, ei tee keegi peale tema tööd, aga ta elabki kusagil teises dimensioonis. Teises vahetuses on aga nii mõnigi laiskloom. Eks laiskus ole nakkav kah. 😄

Lõpetan selle pisut kiruva postituse siiski positiivsel noodil - kevadpühade aeg, järgmine nädal, on meil lausa 4 vaba päeva! Esialgu räägiti vaid ühest, kuid tuleb lausa 4. Me päris täpselt ei teagi veel, mida nii suure hulga vabade päevadega ette võtta, aga üks on kindel - küpsetame ja sööme koos eestlastega pannkooke, šokolaadibrownie'sid ja võimalik, et ka võileivatorti. Väga ootan juba!

Puuvillaseemned on toiduks loomadele, seemneõli toiduvalmistamiseks ja villast endast saame riided selga. Päris äge taim! 

Eelmine pühapäev tegime kodus sushit. Njämma! 

Vahepeal oli mul sõber ämblik. Ei ole mürgine

Vahel eksivad suurte sekka ka minid

Saadan kallid kõigile! 

Uus kuu, uus vahetus, uued töötajad

Jehhuu! Lõpuks saame normaalse inimese kombel töötada - siis kui päike paistab, mitte kuu. Päevase vahetuse rütm on juba sees, valges ei kipu uni peale ja öösel pimedas on uni mõnusam. Temperatuur on küll 30 kraadi kandis, aga hetkel ei ole nii niiske ja lämbe kui varem. Seega ei ole meeletult palavam rabeledes kui öösel. Ööd hakkavad minema jahedamaks, mis tähendab et talv läheneb. Üks hommik oli ainult 13 kraadi! Jah see on ainult, sest see temperatuur mis on õues, on ka toas. Mis seal ikka, pusa selga ja juba hakkas parem.

Laupäeva hommikul peale tööd läksime koos teiste eestlastega Rockhamptonisse, mis on kahe tunni kaugusel asuv suuren linn, kus külastasime kaubanduskeskust. Mina ja Taaniel käisime massaažis. Mul selg oli igati kange ja 30 minutit mudimist lõdvestas lihased korralikult. Pärast shoppasime mõned uued hilbud, enamasti tööriided, mõned ka viisakamad riided. Kui kõigil shopatud, käisime söömas ja seejärel tagasi koju. Õhtul isutsime ja mängisime kaarte. Mina suutsin 21.30ni üleval olla, Raikko tuli natuke peale mind magama. 28 tundi suutsime üleval olla, et saaks õigesse rütmi päevase vahetuse jaoks. Pühapäeval oli küll täitsa puhkamise päev, lebotasime ja vaatasime sarja. 

Esmaspäeval olid meie vahetuses õppimas kaks uut töötajat Inglismaalt. Nad lähevad öövahetusse, sest üks töötaja läks raseduse tõttu ära ja teine läheb kontorisse asendama. Üks neist, Alex, hakkab tegema sama tööd mis mina, nii et ma loodan, et minu õpetussõnad olid talle kasulikud. 

Tooraine

Lõpp produkt