Töölainel väga midagi uut ja huvitavat pole, kui siis ainult see, et püstitasime kõigi aegade öövahetuse rekordi ületades teise vahetuse 410 villakuubikut ja tehes 424! Whoop, whoop! Päevavahetuse rekord on ka hetkel meie käes, vist oli 389. Päeval tehaksegi umbes 30 kuubikut vähem, sest vahepeal on masinahooldus ja kõik seisab.
Ahjaa, mõtlesin seda ka mainida, et mis loomadega ma töö jooksul kokku olen puutunud. Ämblikud on saanud päris tavaliseks, viimasel ajal näen neid igal pool ronimas. On suuremaid ja väiksemaid, päris hiiglaseid (Austraalia mõttes) õnneks pole näinud, mis seest kõhedaks võtaks. Kui ta mul tee peal ees siis ajan taskus oleva vaibanoa otsaga ta minema, kui ta otseselt mu tööd ei sega, jätan ta sinnapaika. Olen Austraalias olles oma ämblikufoobiat päris usinasti õppinud kontrollima, nüüd ma isegi suudan olla ämblikule päris lähedal ja oma käe panna talle nii lähedale, et ära ajada. Uskumatu! Siin lihtsalt on neid nii palju, et pead õppima neid taluma. Paanikat pole mul kordagi tekkinud. Õudu tekitavad minus hoopis maod, ütleks et kohati on nende vastu isegi aukartus. Eelmine kuu nägin väikest madu, no see oli ikka ütleme, et beebimadu, võrreldes nendega keda varem näinud. Proovisime teise eestlasega teda minema ajada, aga lõpuks ei teagi kuhu ta kadus. Ma veel ütlesin, et nüüd ajasime ta kurjaks ja ta tuleb paari kuu pärast tagasi suurema ja tugevamana 😄. Ma loodan väga, et mitte. Mõnda hiirekest olen näinud ja ükskord oli isegi väike jänesepoeg, kelle jalg oli viga saanud. Jänesed kihutavad hoovi peal ka ringi, need on need suured jänesed, mitte väikesed küülikud. Aegajalt näeb kekslevaid känkse, väikeseid gekosid ja mürkrohelisi konnasid.
Hetkel pole veel teada kaua hooaeg kestab, villa tuleb usinalt sisse ja mõni farmer pole veel teise korjamisega alustanudki. Aga ootus on juba sees, et saaks läbi, töö on muutunud üksluiseks ja tahaks edasi liikuda. Olen oma reisipunktikesed ilmselt enamjaolt kirja saanud, kava on veel paika panemata, et välja arvutada umbkaudne ajaline pikkus. Kilomeetritelt on veel üle 10 tuhande minna. See osa Austraaliast tundub nii põnev! Troopiline.
Sain idee, et kirjutada pisut põnevatest toiduainetest, mille oleme Austraalias olles avastanud.
Teadsin, et siin on ka poes tatart, aga ma polnud kunagi otsinud ja olin ka teadlik, et see pole selline nagu Eestis. Üks kord poes aga Raikko nägi seda ja otsustasime ära proovida. See on valget värvi ja röstimata. Maitse pole nii tummine kui röstitud tatral, aga muidu on väga hea maitsega. Seega äge leid ja ilmselt ostame teinekordki!
Peale eelmisest farmist ära minemist, olen saia peaaegu täielikult oma menüüst välistanud ja asendanud maisiglettidega. Kui võiku isu siis sink, kala või muna peale ja mõnus krõmpsuv võiku valmibki. Siin on riisigalette ka, aga maisi oma on palju parem. Või noh ta on üsnagi maitsetu, aga mulle meeldib.
Algusest peale oleme sageli söönud quinoat. Teen sellest tavaliselt pajarooga, kuhu panen seeni ja erinevaid köögivilju sisse. Igati tervislik ja maitsev valik. Lisaks on siin ka selline kooslus, kus pruun riis ja quinoa on segamini, see vähe tummisem variant.
Kreeka jogurti avastasime ka alles hiljuti. Eestlasest naaber sokutas selle meile poekorvi ja pärast seda olemegi seda ostma jäänud. Eestis ma olin proovinud seda lihtsalt tavalisel kujul, aga siin võtsime erinevate maitsetega nagu kookos, mustikas, vaarikas, laim. Väga mõnus valguamps peale trenni näiteks.
Konserveeritud tuunikala ma ka varem ei söönud, aga ratastel olles oli seda jube lihtne kiirnuudlitega süüa. Viimasel ajal pole seda palju söönud, aga kui sööme siis tomati ja basiiliku maitsega on mu lemmik.
Peaaegu iga päev sööme kaerahelbeputru. See hoiab kõhu kaua täis, sisaldab palju vitamiine ja kiudaineid. Pudrule lisame külmutatud marju, banaani, kiivit, mett ja pähklivõid. Viimane on samuti avastus mille tegime Austraalias. See on soolane ja magus üheaegselt, teeb pudru kreemikaks ning lisab kasulikud pähklirasvad.
Ma olen enda jaoks avastanud supi tegemise. Kunagi arvasin et ise supi tegemine on hull teadus. Sain aru, et üldse mitte. See on imelihtne - kõik maitsev potti, maitsesta, keema ja nomm! Oleme teinud hakkliha- köögiviljasuppi, frikadellisuppi ja järgmiseks tuleb hakkliha-tomatisupp. Hakkliha on ka jube teemas 😄. Hiljuti tegin kanahakklihakotlete, polnud neid ammu teinud, ei mäletanudki, et need nii hästi maitsevad. Hästi tihti sööme värsket salatit, kodujuustu ja hapukoorega ja kõrvale kana. See salat on lihtsalt imeline. Kõik meelepärane värske kraam, segatud kodujuustu ja hapukoorega.
Tegin lihtsaid kaeraküpsiseid üks päev. Kaerahelbed, banaan, mesi. Kõik. Ahjus 170kraadi juures 20minutit. Oleks tahtnud rosinaid ka lisada, aga polnud. Jällegi tervislik maius. Nüüd kui uuesti teen lisan Raikko jaoks shokolaadi ja rosinaid.
Seekord sai palju erinevatel teemadel räägitud. Olge mõnusad!
