Teistmoodi jõulud

Jõulud on selleks korraks läbi. Need jõulud olid erilised, sest selliseid jõule ei tule meil ilmselt enam kunagi. Otsustasime veeta seekordsed jõulud austraallastega. 24.nda hommiku poole tegime veel pisut tööd, et kogukonna põllult vilja koristada, aga kuna see oli rahe poolt kahjustatud, siis kogu põldu üles ei võtnud. Õhtuks läksime farmeri juurde õhtusöögile. Seltskond koosnes farmeri naise poolsetest sugulastest. Kuna kui Peteri ja ta abikaasa sugulased kokku panna, ei mahuks ära, siis teevad nad iga aasta vaheldumisi. Õhtusöögiks pakuti pitsaahjus tehtud pitsat. Vau, see oli imemaitsev! Põhi mõnusalt õhuline ja kergelt krõbe ning kate maitsekas. Õhtu möödus jutustades ja naerdes. 25.ndal pidime lõunasöögile minema. Kuna Külli jäi ka farmi, siis võtsime tema ka kaasa. Jäime pisut hiljaks ja neil oli eelroog juba söödud. Aga ega meidki ilma ei jäetud, kausikese sees toodi tükeldatud homaar koos salati ja kastmega. See oli väga maitsev!  Peale seda oli pearoa aeg. See oli buffet-laua stiilis, kus laual olid erinevad salatid, lihad, ja soe toit. Mina meisterdasin eestipärase kartulisalati, mis osutus uskumatult menukaks. Ühele lapsele maitses see nii väga, et ema küsis retsepti ja lubas järgi teha. Teisteltki oli kuulda vaid kiidusõnu. Vahepeal sikutasime jõulu kräkkereid või paukkomvekke nagu eesti keeles vist nimetatakse. Need on silindrikujulised tugeva paberi sees olevad jõuluüllatused. Kräkkerit sikutatakse kahekesi mõlemast otsast kuni see teeb väikse paugu ja läheb pooleks. Kelle kätte jääb suurem pool, saab sees oleva kingituse endale, milleks üldiselt on paberist peokroon, paberil olev nali ja väike kingitus. Lõuna söödud, seedimisime veidi ja oli aeg ujuma minna, sest ligi 40kraadine õhutemperatuur lausa lükkas basseini poole. Kõik ujuma ei tulnud, aga need kes tulid, nendega mängisime veevõrkpalli, mis oli tohutult koomiline, kuna bassein on ühelt poolt nii sügav et varbad vaevu ulatusid põhja. Nii et see tiim, kes oli sellel poolel, pidi kõvasti vaeva nägema, et korralikke püüdeid ja viskeid teha. Kui tundus, et kurk kuivab, oli aeg basseinist välja ronida. Istusime veidi ja rääkisime juttu ning magustoidu aeg hakkas lähenema. Ma tahtsin enne veel saada viljalõikusevideo valmis saada. Seega võtsin pooltunnikese video monteerimiseks. Kõik olid väga vaimustuses videost ja meie töö olemusest. Aeg suundus õhtusse mängides põnevaid kaardimänge ja pesapallisarnast kriketit. Me ei teadnud kolmekesi reeglitest mitte midagi, aga ega meid kõrvaltvaatajateks ei jäetud. Õppisime reeglid mängu käigus. Väga lahe aktiivne sportmäng, mida mängisid nii noored kui vanad. Estraalia (eesti ja aussi segatiim) peaaegu võitis, kuid lõpptulemus oli viik. Hea töö!  Päev oli jõudnud õhtusse, kuid õhutemperatuur ei olnud langenud ja peale kriketit valdas tunne, et tuleks basseinis üks suplus teha. Kiire suplus tehtud, kõhud tühjad ja aeg õhtusöögiks. Laual olid kõik lõunased ülejäägid, kuna sööki oli ikka väga palju. Enne õhtusööki aga läksime veel lähedal asuva veetammi juurde, et tõmmata välja lõunal sissepandud vähivõrgud. Siin elavad tammides väikesed vähid, kes jõuluajal jõuavad toidulauale. Saagiks oli pool ämbri täit 10-liitrisest. Need keedetakse soolaga maitsestatud vees, puhastatakse ja nauditakse mereannikastmega. Peale õhtusööki veetsime veel mõne tunnikese lobisedes, kui kõik hakkasid vaikselt magama sättima ja oli meilgi aeg minema asuda. Lõpetuseks pisteti veel kingipakid pihku ja sooviti häid jõule. Saime palju komme ja küpsiseid.

Austraalia jõulud on ikka Eesti omadest väga erinevad, aga mul on hea meel, et saime sellest osa.

 Suplus basseinis

Kriketi mänguhoos

Külli farmeri pere poolt saime ka paki

Rõõmsad jõuluulised

Ongi kõik!... peaaegu

Pühapäeva õhtul oli säärane torm, millesarnast ma pole näinud. Vihma kallas nagu oavarrest, tuul oli maru ja lisaks tuli sekka ka rahet. Kodufarm sai 40mm vihma, aga õnneks see põld kus me minema pidime sai vaid 1mm. Esmaspäeva hommikul polnud elektrit ja Raikko seadis generaatori üles, et külmkapp külmas hoida. Läksime põllu peale ja just sel hetkel hakkas vihma sadama. Tegime paar tundi muid asju ja õnneks saime lõuna paiku siiski alustada, sest vihma ei tulnud palju ja tuul jõudis juba ära kuivatada. Mul läks see nädal järgmine hüdraulikavoolik katki. Oli hõõrunud metallplaadi vastu ja auk sisse. Üldiselt oli edukas nädal, päevad pikad ja hektareid tehtud palju.  Eile, laupäeval, lõpetasimegi kõikide põldudega ja tranportisime kõik masinad tagasi kodufarmi. Õhtuks kutsus farmer meid enda juurde õhtusöögile. Saime teada et kokku sai ta 7050 tonni vilja, mis on küllalt keskmine tulemus. Küll aga viimases farmis oli proteiinirikas nisu, mille hind on kõrgem kui vähese proteiinisialdusega nisul. Seega tonne ei tulnud küll nii palju kui oleks võinud, aga proteiinisisaldus aitab rahalises mõttes kaasa. 

Esmaspäeval peame ilmselt koristama ka kogukonna põllu, mis on 170 hektarit. Pühapäev on ilmselt, kas vaba või pooleldi vaba. Võimalik, et seame headerid esmaspäevaks valmis, et saaks otse põllule asuda. Jõulud veedame farmeriga ja ta naise poolsete sugulastega süües ja bassesinis ujudes. Jõululaupäeva elmaennustus lubab 37 kraadi ja 25.ndaks 40 kraadi. Tulevad taaskord teistmoodi jõulud!
Ilusat jõuluaega kõigile! Musid-kallid! 🌲🥂❄️☃️❤️

Alumisel sildil on siilike. Kas pole nunnu? 

Tuhanded hektarid seljatatud

Nädala algus oli äärmiselt edukas, saime iga päev üle 200 hektari tehtud, sest põllud olid pikad ja kivideta. Nädala lõpp aga ei möödunud viperusteta. Neljapäeval läks mul üks hüdraulikavoolik katki. Hõõrus ilmselt juba pikemat aega ühe metallnurga vastu nii, et lõpuks tuli auk sisse. Raikko oli poolteist tundi üksi põllul, kuni farmeri isa tõi uue vooliku ja mina käisin kodufarmis, et tuua hüdraulikaõli juurde. Kokkuvõttes saime siiski küllalt palju isegi neljapäeval tehtud. Reedel ootas meid aga üks jube kivine põld. Taaskord ei saatnud päeva õhtusse ilma vahejuhtumiteta. Lõuna paiku juhtus mul ootamatus, kui rea lõpus keset pööret järsku raks käis ja pool esiosa oli viltu ees. Ehmatasin väga, olin kindel, et kivi otsa ei sõitnud ja ei saanud aru mis juhtus. Raikko oli õnneks parasjagu läheduses ja tuli kaema, mis juhtus. Üks suur pulk(metallist, mitte puidust) oli keevitusest ära murdnud. Farmer oli õnneks just rekkaga põllule tulemas ja sai kohe vaatama tulla. Ta ütles, et ta võtab selle jupi vana esiosa pealt. Läksime koos ja tõime selle jupi. Õnneks ei võtnud see kõik kaua aega ja sain edasi vurada. Ei läinud palju aega mööda, kui Raikko maadles elektripostiga. Nimelt tagurdas ta sellele otsa nii, et vilja väljalaskmistoru läks otsast lömmi. Raikko põka oli rivist väljas kuni päeva lõpuni, sest nad püüdsid leiutada kuidas seda plekki sirgeks saada. Andsid lõpuks alla ja lõikasid lömmis jupi ära, et uus külge keevitada. Mina vurasin sellel ajal põllu peal koos Jackiga (farmeri poeg, kes chaser biniga sõidab) ja täitsime koos tervelt ühe field bini ehk 45 tonni nisu. Laupäeva hommikul ärkasin enne äratuskella 5.30 ja otsustasime, et lähme pool tundi varem tööle, et saaks minu kombaini puhtaks ja tavotitatud. Jõudsime põllule ja selgus tõsiasi, et toru, mis kompressorivooliku otsa käib, on tööriistaauto peal, millega faremer pidi alles poole tunni pärast jõudma. Nojah, nii palju siis varem tulemisest. Õnneks sain vähemalt tavotipritsiga mõlemad kombainid üle käia. Nii kui Peter jõudis, tõmbasin tunked selga ja kiirelt puhuma. Sain siiski pool tundi varem valmis kui tavaliselt ja kihutasin põllule. Poisid hakkasid ka Raikko kombaini juures viljatoruga lõpetama. Jõudsin teha umbes 5 hektarit kui farmer helistas, et lõikuskeeld pandi kuuma ilma ja tuule tõttu kella  kuueni peale. Lühikseseks jäi eilne tööpäev. Raikko oli ka valmis juba põllule tulema kui just keeld peale pandi. Tuul oli ligi 40km/h. Ja temperaruur kah 40 kraadi. Pühapäevaks lubati äikest ja vihma nii et otsustasime täna vara alustada, et põlluga ühele poole saada ja esmaspäeva hommikul farmi vahetada. Jõuludeni on jäänud veel nädal ja meil on veel 1000 hektarit teha. Kui suudame jätkata viperusteta, siis peaksime valmis jõudma. Veel ei teagi, kus jõulud veedame. Farmer ütles, et oleme tema poole oodatud. Eks uurime, mis sõbrad Perthis teevad ja otsustame.

Papagoid traadi peal ukerdamas

...siis kui tööpäevad on nii pikad, et isegi küüsi pole aega kodus lõigata

...magamisest rääkimata...

Tegelikult ei ole hullu midagi, üks päev olin lihtsalt väga väsinud. Läksime liiga hilja magama. 

Aeg lendab, juba 2 kuud on möödunud

Esmaspäevane plaan oli taas ühe farmiga ühele poole saada, selle otsustas aga ära rikkuda vihm. Lisaks vihmale tuli ka rahet. Meie päev lõppes juba kella kolme aeg. Õhtul käis farmer põlde üle vaatamas vaatamas, kohati rahe kahjustas vilja, kuid mitte nii palju, et kindlustuse poole pöörduda. Rohkem kahju oli teinud tuul, aga tuule vastu kahjuks kindlustust pole. Teisipäeval alustasime tund aega hiljem, et viljal oleks aeg kuivada. Niiskus oli korras ja saime alustada. Enne pimedat lõpetasime jälle ühe farmi ja liikusime õnneks mitte kaugele järgmisesse farmi. See oli väga kivine farm ja seal ei olnud meie produktiivsus väga suur. Saime sellegi reedel valmis ja liikusime viimasesse odraga kaetud farmi, kus on ainult 400 hektarit, millest üks põld lausa 260 hektarit. Homme, esmaspäeval, peaksime selle farmi ja ühtlasi odraga lõpetama. See tähendab, et teisipäeval ootab ees korralik headerite puhastus, et nisu peale tagasi minna. Selleks ajaks on tehtud peaaegu 3000 hektarit ja jäänud veel 1700. Loodame enne jõule lõpetada, kui läheb ajaga kitsaks siis lihtsalt alustame varem mõni päev. Jõulude ajal lõikust ei toimu, sest siis on lõikuskeeld peal.

Odralõikus on üks korralik peavalu olnud, kuna see ei saanud piisavalt vihma, siis on ta pool kuni kolm korda madalam kui nisu. Seega lõikame oluliselt madalamalt, kivide ja ebatasasuste suhtes tuleb olla väga tähelepanelik. 

Pärast viljalõikust ja Sydney reisi me veel päris kindlad ei ole, mis teeme. Mõtteis mõlgub veiniistandus ja veinitegu, selleks peame tõstukiload ära tegema ja CV teksti tegema väga veenvaks, sest sinna on raske saada, kui eelnevat kogemust pole. Hooaeg peaks hakkama jaanuari lõpus, veebruari alguses. Teine mõte on puuvillafarm, see hooaeg hakkab aga veidi hiljem. Ilmselt katsetame veini, kui sinna ei saa, avastame pisut Austraaliat ja proovime puuvillafarmi. Kolmas variant on ka, aga seda tahaks pigem talveks jätta. Aga eks kõigest lähemalt siis kui aeg käes.

Kuna tänane päev oli meil täitsa vaba peale 78-tunnist töönädalat, siis sõitsime vahelduseks Perthi ja shoppasime odavat toidukraami ning käisime steiki söömas.

Suured muutused on toimunud

Teisipäeval lõpetasime oma kodufarmiga, üle 1700 hektari nisu. Edasi pidime liikuma paarikümne kilomeetri kaugusele. Selleks et kogu kupatust - 2 headerit, 2 headeri esiosa treileril, 2 field bini ja chaser bini transportida, oli vaja farmeri pereliikmete abi. Liikusime ühe suure ussina saateauto järel 26km/tunnis. Jõudsime kõik kenasti kohale. Selle farmi saime kolme päevaga tehtud. Põllud olid väga kivised, aga väljusime vigastusteta. Neljapäeval vahetasime taas farmi. Lisaks läksime nisu pealt odra peale. Küll aga ei sujunud kõik neljapäeval plaanipäraselt. Hommikul puhusime headerid puhtaks ja selgus, et minu viljaväljalaskmistoru ei liigu. See mis peaks tulema välja siis kui tahan headerist vilja näiteks chaserisse või põllutünni panna. Otsustasime, et vahetame enne farmi ja siis otsime viga. Peteri isa läks enne meid ühe kombaini esiosaga minema ja helistas 5minuti pärast, et treileril tuli ratas alt ära. Keevitus oli alla andnud. Sõitsime sündmuspaika ning farmer ja Raikko hakkasid tungrauaga seda treilerit üles pumpama. Keevitusmasin oli meil olemas, aga generaator oli kodufarmis. Sõitsime Raikkoga generaatori järgi, farmer keevitas murdunud osa treileri külge ja sõit jätkus (vahejuhtum nõudis paar tundi). Uude farmi jõudes otsiti viga miks viljamahalaadimistoru ei tööta ja ühtlasi oli ka mu konditsioneer alla andnud, ei puhunud enam külma. Farmer ütles, et ta võiks ilmselt terve päev seda elektriviga otsida ja otsustas asjatundja kutsuda. Seni aga pidin mina nukralt põllu ääres ootama, kui farmer ja Raikko läksid esimesele sõidule otra lõikama, et kõik selle vilja järgi seadistada. Nad tegid ühe tiiru peale ja juba töömees jõudiski kohale. Hüppasin ise farmeri asemel Raikkole seltsi. Sellel hetkel saabus ka õhtusöök, kui mina söönud olin, võtsin juhtimise üle ja Raikko sai süüa. Tegime põllule kolm ringi peale, kui farmer helistas, et aitab küll tänaseks. Selgus, et kui ta tahtis minu headeriga tulla proovisõitu tegema, avastas ta et esiosa üks rehv on tühi, seega vahetas ta selle ära. Töömees sai kõik muiud vead ka parandatud, viga oli kuskil elektrisüsteemis.

Reedel tegin headerile pai ning ta oli terve päev viks ja viisakas. Oder ei saanud väga palju vihma ja vili on küllaltki madal, mis teeb lõikuse keerulisemaks. Osad põllud on lainetavad, seega koguaeg peab kõrguse nupuga mängima. Odralõikust tuleb teostada 1200 hektaril, peale seda veel killuke nisu ja ongi valmis. 

Tegime ka aastavahetuseks plaanid, nimelt on minu unistus olnud veeta aastavahetus Sydneys. Seega 29.detsember kuni 2.jaanuar avastame Sydneyt ja selle ümbrust. 

Field bin võtab terve tee enda alla

Mina vilja sõidu pealt maha laadimas

Raikko esimene sõit odra vahel

Ilma esiosata nii pisikesed

...kui treileril ratas alt tuli

Lihtsalt üks seismajäänud põka

Nukralt ootamas. Töölise päevitus näos