Kodus on muru rohelisem

Traktoris pikal päeval on aega kogu elu üle mõelda. Olen sarnast postitust vist kunagi teinud, aga nüüd on palju aega möödas, et taas arutleda iseendaga. 

Aeg-ajalt loen Eesti uudiseid ja kogu trall aktsiiside ümber on naljakas. Tõstavad aktsiise, aga kingivad sellega raha Lätile. Ma arvan, et suhkrumaks oleks kaunis täpp i-le. Hinnad aina rühivad lähemale Austraalia hindadele, aga miinimumpalk on ikka ligi neli korda väiksem kui Austraalia miinimum. Alkohol on siin küll kallis - 0.375 purk maksab 2.40€ üksikult ostes, aga liiter piima 0.78€ ehk siis vist mitte palju kallim kui Eestis (ei mäleta enam mis maksis). Juustu, liha ja kala kilohinnad on kuskl 2-3 eurot siin odavamad. Mis on aga veidral kombel siin kallimad,  on värsked asjad - juur-ja puuviljad. Tihti on need tükihinnaga, näiteks kurk ja avokaado.  Tomatit saab nii tükihinnaga kui kilohinnaga. Kui kilohinnaga osta siis on odavam kui Eestis. 

Otsustasin väikese võrdluse teha. Kulutused on ühe kuu kohta ja eurodes. Toidukorvi makusmuse panin, mis Eestis kulus ja mis siin kulub. Üüri aluseks võtsin 3-toalise maja Austraalias ja 3-toalise korteri Lasnamäel, mõlemad täiesti sisustatud ja kommud pluss elekter ka sees. Bensiini 50L ja iga nädal tankida, ehk 200L kuus. Õlle aluseks võtsin Eestis mis maksab kast A'Le Coqi (0,33L) ja siin kohaliku õlle(0,375L). Eesti õllekastis on 7,92 liitrit ja siin 9 liitrit õlut. Liitri hinnavahe on 1,28 eurot(Eestis odavam), aga saab Austraalias ka sellise kasti, kus a'le coqiga liitri hinnavahe on ainult 0,58€. Võtsin ühesõnaga sellise keskmise hinnaga õllekasti siin aluseks. Kangel alkoholil võrdlen Bacardi rummi hinda.  Miinimumpalga korrutasin kahega, kuna kõik muud hinnad on ka kahe peale.

                                          Eesti          Austraalia

Toit                                   280            260

Üür                                   700            850

Kütus 200L                      280           182

Õlu,  kast                          18             32

Kange alkohol 1L           25             39

Kokku kulud                 1303         1363 

Vahe   60. Naeruväärne vahe kas pole? 

Miinimumpalk (x2)      1000          3612

Järgi jääb                        - 303          2249   

Tõsi, saime õnneks Eestis ja saame ka siin üle miimimumpalga, aga tahtsin lihtsalt tuua näite, et miimumpalgaga meie Eestis ära ei elaks.  Lisandub veel ka autolaen, kindlustus ja kasko. Ega ilmselt miimumpalgaga keegi endale 3-toalist ei võtagi. Siin on kombeks võtta üüri suur maja ja seal magamistoad veel välja üürida, meiesugustele seljakotiränduritele, nii et kuu üüriraha teenitakse tagasi. 

Kogu siinne olemine annab mõista, et Eestis tegime orjatööd, häid ülemusi võib tikutulega taga otsida ja lisaks koorib valitsus maksudest vaeseks, nii et üüri ja söögiraha otsi rahakoti põhjast. See kõlab väga ekstreemselt, aga see on tõsi võrreldes Austraaliaga. Siin sa tunned, et saad oma töö  eest väärilist palka, ülemused on meil olnud pigem sõbrad kui bossid. Elame vabalt ühe inimese palgast, oleme kõinud reisil Balil, ostnud mõlemale uued telefonid ja Raikkole uue läpaka. Ei ole seda teinud sellepärast, et raha üleliia palju oleks, vaid on olnud vajadus ja ka võimalus. Eestis oli vajadus, aga võinalust oleks pidanud ootama kuid kui mitte aastaid. Siin töötame ühe nädala, et mõlema telefoni raha tagasi teenida.  Ahjaa, unustasin mainida, et tehnika on siin ka odavam. 

Samas on Eestis hea, sest seal on muru rohelisem (sõna otses mõttes) ja seal on pere, armsad sõbrad ja kodu tunne. Need kolm viimast asja on asendamatud. Nendeta on võimalik õppida elama, aga südames on nad alati. 

Las kallab

Nädal on möödunud viperustega. Minu traktori radikas hakkas lekkima, mõrad olid sees kõvast rappuvast pinnasest. Eelmine esmaspäev läks see  remonti ja tuli reedel tagasi. Kaks päeva pidime tegema vahetustega. Mina alustasin kell 7 hommikul ja Raikko oli viiest õhtul kuni südaööni. Neljapäevaks lubas vihma. Vihm kaasneb siin üldiselt tormiga. Neljapäeval hakkas hirmus tuul pihta, 40km/h. Põllu peal külvasime täitsa tolmu sees, ühtepidi sõites ei näinud ette mitte midagi. Õnneks oli põld takistustest tühi. Õhtul läks tuul ikka  väga suureks ja tuligi kauaoodatud vihm. Öösel sadas samuti ja ka reedel oli tuuline ning vihmane. Vihmaga ei külvata, sest kemikaali ei saa piserdada ning põld muutub mudaseks. Farmer pakkus välja, et võime võtta vaba nädalavahetuse. Mõeldud, tehtud. Kursaõde oli nõus meid kaks ööd enda juures Perthis majutama. Tore oli vahelduseks inimestega suhelda. Esmaspäeval alustasime uue hooga ja kahe traktoriga. Oleme seda nädalat alustanud 13 tunniste tööpäevadega, et võimalikult palju enne järgmist vihma seemet mulda saada.

Grete harjutas kätt

Mõtlesime jõuludest

Juba jälle pühapäev

Üks töönädal on taas möödas ja üle 70 töötunni seljatatud. Endiselt külvame usinalt ja varsti peaks olema pool külvatud. Selle farmiga on kohe ühelpool kus meie majutus asub, ehk siis kaks farmi seitsmest saab kohe valmis. Teised pole nii suured kui see, asuvad siit kuskil 20km kaugusel.  Aeg-ajalt tuleb ka lambaid ühelt põllult teisele ajada. Täna näiteks pidimegi seda tegema, et homme külvata see põld kus nad enne olid. Need on lambad, kes parasjagu saavad lambabeebisid. Üleöö oli tallede arv kahekordistunud. Nii et tänane ühelt põllult teisele liikumine oli äärmiselt aeglane, kuna väikesed väsivad ära. Paar talle oli oma ema ära kaotanud, need hakkasid minu ATV'd jälitama ja oma emaks pidama. Vähemalt liikusid nad nii edasi. Farmer otsustas, et liigutame neid järgmisele põllule, kus nende sihtkoht on, teine päev, et mitte nõnda koormata neid.

See nädal tegime vaid ühe korra süüa, sest iga õhtu tõi farmeri tütar meile enda valmistatud hõrgutisi traktorisse. Ja kuna portsjonid olid suured, siis saime järgmise päeva lõunal veel sama süüa. Seekord ei käinud 70km kaugusel poes, vaid 40, et saada soetada vaid mõned toiduained. 

Nõnda see farmielu veereb, midagi muud teha ei jõuagi. Õhtul jõuame koju kaheksa aeg koju, vaatame veidi telekat ja juba magama, et kell 6 ärgata. Aga me oleme endiselt rahul.

Ka Austraalia pakub ilusaid loojanguid

Vasakul Raikko põka ja paremal minu

Kuidas külvad, nõnda lõikad

Aeg saab siin pool maakera küll teise tähenduse. Tunnid mööduvad lipates, päevad joostes ja nädalad lennates. Rääkimata sellest, et ei taju üldse mis päev parasjagu käimas on, sest töötame iga päev. Ainult laupäev annab aimu kaugele nädalaga jõudnud oleme, sest siis on iganädalane toidupoes käik. 

Raikko uus külvamismasin sai eelmine laupäev lõpuks hoo sisse. Nüüd saame koos ühe põllu peal üle ühe rea, üks veidi ees ja teine taga pool, nisu külvata.Vahepeal on olnud päris katsumusterohked põllud, mitmete takistustega nagu elektripostid, kivihunnikud, puud, põõsad. Õhtuti peame paar tundi pimedas sõitma, siis on küll päris jube. Tolm, pimedus ja kivid ei käi kohe üldse kokku. Üldiselt farmer püüab vältida seda, et me pimedas säärasel keerulisel põllul oleme, aga mõnikord ei suju kõik plaanipäraselt. Nüüd oleme üsnagi sirgetel põldudel, kus takistusi peaaegu et pole ning on vaid rea lõpus keeramisevaev. Aeg-ajalt tuleb selja taha vaadata ja kontrollida, et kõik on omal kohal. 

Ma ei tea kas see huvitab kedagi, aga jutustan veidi, kuidas tööprotssess ja masin toimib.

Komplekt koosneb kolmest osast - traktor, külvaja ja ratastel "kast". "Kast" (ingl. k. box) koosneb kahest osast, ühes on viljaterad ja teises väetiseterad. Et need sealt liikuma saada, tuleb sisse lülitada nö puhur, mis suure õhusurvega saadab väetise ja vilja mööda torusid külvaja torudesse, mis omakorda jõuavad lõpuks maapinnale. Kokku on 88 väikest toru, millest läbi poolte liigub vili ja läbi 44 liigub väetis. Torud on kinnitatud nö jalgade külge, millel on teravad tipud, et kaevuda piisavalt sügavale, kuhu õhusurvega kraam sisse lendab. Jalad on kinnitatud suure raami külge, millel rattad all. Raami taga on veel omamoodi 44 ratast, mis suruvad külvatud viljale mulla peale. Meie ülesandeks traktoris on õigel hetkel lülitada vilja puhumine sisse ja raami küljes olevad tipud mulla sisse lasta. Enne veel automaatjuhtimisnuppu vajutada ja enne veel end õigele reale sättida gpsi abiga. Rea lõpus lülitada külvamine välja, tõsta tipud mullast välja ja keerata järgmisele reale. Vahepeal kui ees on takistused, siis neist tuleb ka käsitsi mööda põigelda. 

Pilt ka jutu juurde

Kahepeale oleme juba maha pannud veidi üle 1000 hektari. Ligi 4000 peaks veel olema. Ideaalsel päeval ja põllul (ilma takistusteta ja pehmema pinnasega) peaksime maha panema kahepeale ligi 200ha. Hetkel teeme umbes 120-150 päevas. Ühe kastitäie viljaga saab teha ligi 50ha ja kulub selleks umbes 5 tundi.

Igav üldiselt ei hakka, hoiad igast näitudel ja külvajal silma peal, et midagi kuskil lahti või puudu ei ole. Mina olen päris mitu teravat tippu ära kaotanud, sest klambrid pole olnud head, mis neid kinni hoiavad. Eile läks mul üks raami küljes olev rehv katki. Õnneks on meil põllu ääres alati kõik vajalik olemas - remondiauto(seal kõik vajalik pitstopiks olemas), rekka(kus sees vili ja väetis kui otsa saab) ja kütusetreiler. Päevad on pikad. Alustame 7 ja lõpetame umbes pool 8 õhtul. Pooltunnike mõnikord siia ja sinna.

Vahel juhtub ka nii. Metsikud melonid jäävad jalgade taha kinni ja hakkavad eelmise aasta viljakõrsi kaasa koguma. Õnneks on neid vähestel põldudel

Mõnikord peame ka lambaid ühelt põllult teisele ajama. Mina ATVga, Raikko krossikaga