Teisipäeva hommikul saime üllatuse osaliseks. Läksime kella kuueks hommikul oma tavalisse kogunemispaika ja meid ootas ees kuus hiinlast - 4 meest ja 2 naist, meie vanused. Hakkasime koos nendega usinalt sibulaid pakkima. Raikko pidi õpetama kolme meest, Jenny (meie majas elav sakslanna) õpetas kaht tüdrukut ja minu õpilaseks oli ka üks mees. Viperusi juhtus algul palju, aga mida aeg edasi, seda sujuvamaks töö läks. Tüdrukud said taas põkaga sõita. Mina sain kollase ja Jenny sai punase. Kollane traktor on vist kõige parem, tundub vigadeta. Punast ei saa õigel moel välja suretada, ainult siis kui jätad käigu sisse. Sinisel põkal pole pidureid ega roolivõimu. Seega pidurdamisel vajutad siduri alla ja palvetad et veeretakistus on piisavalt suur et enne teed seisma jääda. Põllule saamiseks on vaja ületada autotee. Enne sõitis sinise traktoriga Raikko, nüüd farmer Michaeli 14-aastane poeg. Mõlemad teavad kuidas selle masinaga toime tulla. Raikko peab nüüd olema sibulapakkimismasina juures, sest tema on peale farmerite masina hingeelust kõige rohkem teadlik kui mõni viga peaks ilmnema.
Teisipäeva lõpuks oli hiinalsi alles 4, kaks otsustasi d, et rasked sibulakotid pole nende jaoks ja loobusid. Võibolla kolivad 4 hiinlast teise majja, hetkel elavad nad linnas ja kuna 2-nädala rent on makstud, siis ei saa nad veel tulla.
Kolmapäev möödus nagu takistusrada. Läksime hommikul traktoritega põllule, tegime esimese ringi ära ja farmer pakkus välja et alustame parem teise põllu otsast, et meid tolmust säästa. Tuul oli väga suur ja keerutas selle tolmu kõik meile näkku. Jenny oli teiselpool põldu esimene. Pinnas ei ole põllu ääres väga tasane ja nad nägid palju vaeva et sibulaid kasti suunata. Lõpuks kui Jenny sai loa tagasi farmi sõita, purunes poolel teel üks treileri ratas, täitsa nagu katki läks ja tuli küljest ära. Seega mina ja Ben (poeg) saime edasi sõita. Pärast seda vahejuhtumit sõitis Michael oma traktoriga veetorule põllu ääres pihta ja tekitas purskkaevu. Nojah, nii palju siis selle põllu poole peal sibulakorjamisest. Kuna pinnas oli märg, pidime tagasi teisele poole suunduma. Vahepeal andis sibulasorteerimismasin otsad, lõpetas lihtsalt töötamise. Sel ajal kui ta püüdis viga leida, avastas ta et keegi pole prahilinti (mida mööda ära visatud sibulad ja muu sodi prügisse liigub) tööle pannud ja lindil valitses ummistus. Raikko tõttas kohe päästma nagu ikka. Alati kui masinaga midagi juhtub, on Raikko esimesena kohal asja uurimas ja parandamas. Masin ikka tööle ei hakanud ja kutsuti elektrik, seniks läksime taas põllule. Masin sai kiirelt korda, me ei uurinud milles probleem oli, aga arvatavasti läks kaitse läbi. Farmer andis mulle vahvad nagu snorgeldamisprillid, kaitseks tolmu eest. Selle all on mul oma prillid, topelt ei kärise. Nüüd näen sõita ka. Peale tolmus sõitmist nägin välja nagu neeger. Pilti unustasin teha, sest läksin kiirelt nägu pesema, ei tundnud ennast äragi. Äkki täna on meeles kui peaksin jälle tolmurull olema.
Mangopuu seest kasvab uus mangopuu. Varsti varsti saavad suurel puul ka mangod valmis. Ootame.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar