neljapäev, 23. november 2017

Üks kuu ongi täis, aeg tõesti lendab

Eile oli meie siin oldud aja kõige kuumem päev, ilmselt tähistamaks meie ühte kuud Austraalias. Sooja oli 40 kraadi pluss päike, see ju üle 50 kraadi! Meie tööpäev kestis vaid 5 tundi, sest ülemus arvas, et mitte meie jaoks ei ole kuum, vaid hoopis sibulate. Sibulad lähevad soojaga pehmeks ja on kergesti kahjustatavad. Aga hurraa, see tähendas, et meie ei pea ka enam selles kuumuses sulama. Tegime seltskonnaga plaani, et lähme 50km kaugusele snorgeldama. Kuna kellelgi veel varustust polnud, siis sõitsime linna ja ostsime. Raikkoga soetasime kahe peale ühe, aga kahetsesin seda niipea kui vette jõudsime. Ilm oli soodsalt tuulevaikne ja vesi ilus läbipaistev. Seal pole küll nii värviline kui Egiptuses, aga siiski on üht-teist vaadata. Seega tegime vahetustega, läksin pärast koos sakslannaga veealust maailma uudistama. Äärmiselt tore poolpäevak rannas oli. Raikko küsis: "Kas see ongi paradiis?" Tundub et oleme nii põrgu (see umbrohumetsa langetamine) kui ka paradiisi ära näinud. 
Täna peaks olema palgapäev. Nädalavahetuse kohta veel ei tea, kas töötame või ei, väga vahet ei olegi. Töötades teenime raha, vabal päeval lööksime raha ja aega ilmselt lihtsalt surnuks. 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar