Üks päev!

Pole ammu midagi pajatanud, sest oleme kolm nädalat sama asja teinud - plastikut ja voolikuid põldudelt üles võtnud. Täna saime sellega lõpuks ühele poole. Tänasest on ka farmer puhkuselt tagasi, nägime teda ikka veel enne kui ära lähme. Homme on meie viimane tööpäev, mida ma olen juba viimased kuu aega väga oodanud. Oleme siin farmis olnud 3 kuud. Väga tahaks vaheldust - minna suurlinna, veidi ostelda, endale midagi uut ja ilusat selga panna, peale kolme kuud dressides ja t-särgis trööpamist; külastada suuremat toidupoodi, et oleks teistsugune valik; suures linnas ringi uudistada ja peale seda Balile minna. Hea uudis on see, et seda kõike saame õigepea teha. Nädalavahetuseks jääme veel siia, käime võibolla kalaõnne veel proovimas ja stardime esmaspäeva varahommikul Perthi poole, et seljatada veidi üle 900km ühe päevaga. Veedame kaks ööd hotellis ja vaatame veidi linnas ringi. Kolmapäeval jõuab Raikko pere Perthi, siis uudistame Perthi lähiümbruses ja veidi linnas ka. Nädal peale seda lendame kõik koos Balile. Märtsi alguses läheb Raikko pere tagasi Eestisse, meie jääme mõneks ajaks veel Balile ja edasi ei tea mis teeme, ostsime üheotsa pileti, et jooksvalt otustada. 

Ma ei mäleta, kas seda olen maininud, vist mitte, farmeri koer Lexi sai vahepeal pojad ja otsustas pesa neile meie maja alla teha. Just nii, kuna see on säärane konteinermaja moodi, siis vundament siin ilmselgelt puudub. Pesa jaoks käis ta meie asju varastamas - Raikko toss, sokk, minu plätu, minu müts, kampsun. Jalanõud seisid meil varem ukse taga, peale röövi hoiame kõike toas. Poegi on Lexil vist 9. Väga kindel pole, sest maja all on küllalt pime ja nad sulanduvad kõik külg külje kõrval ühte. Sündisid nad 30.jaanuaril. Kutsika kisa kuuleme oi kui palju, iga päevaga hakkavad aina kõvemat häält tegema. Vahel on tunne nagu oleks algajate laulukoori sattunud. 

Pisike ettekujutus kui palju plaatikkilet ja voolikuid sai üles võetud (mina seal keskel kollases)

Need lõputud põllud, mis lõpuks valmis! 

Lexi oma 2-päevaste kutsikatega