Hei, hei kõik see pere!
Jälle pean alustama postitust vabanduste otsimisega, miks pole kirjutanud. Tundsin, et kuna me suurt teinud pole, siis kogun palju väikeseid hetki ja pajatanneist siis kui tööle saame. Nüüd on see päev siis käes.
Alustan sealt kus eelmine kord lõpetasin. Raikko sai lammutusele tööle. Iga hommik oli viie paiku äratus ja sõitsime koos kesklinna, Raikko hüppas välja ja mina kimasin koju tagasi, et veidi veel pehmet patja nautida. Tööl jõudis ta käia lausa 3 päeva. Siis otsustasime, et kumbki ei taha teha sarnast tööd nagu Eestis. Mul hakkas stress tulema juba mõttest, et töötan klienditeenindajana. Kuigi Austraalias on kliendid kordades sõbralikumad ei tulnud ikka tunnet, et tahaks. Otsustasime võtta osa 4-päevasest kursusest, eesmärgiga saada tööle suurele traktorile viljakülvamishooajaks, mis on kohe algamas. Pakkisime tööriided ja sõitsime Perthist 2tunni kaugusele farmi, kus meid ootas ees ülisõbralik koolitaja ja lisaks meile 3 koolitatavat. Esimene poolpäevak oli palju teooriat lammaste karjatamisest, pügamisest ja üleüldisest farmitööst. Teisel päeval jaotati grupp kaheks. Mina ja kaks teist kutti said osa veel pikast teooriast traktorite ja muude farmimasinate kohta ning siis ise käed külge panna ja põkaga põllul rallida ning kopaga majandada. Ma ei tea miks, aga iga kord kui ma traktorilt maha hüppan on mu näol suur naeratus. Need suured masinad lihtsalt väga meeldivad mulle. Lisaks harjutasime treileriga tagurdamist ja aiaparandmist.
Raikkot ja teist poissi ootas ees päev lambapügajatega. Järgmine päev grupid vahetasid, meie läksime lambapügamist jälgima ja nemad masinatega jändama. Lammaste päev mulle kohe üldse ei meeldinud. Mina kui loomaarmastaja sain shoki kui nägin kuidas neid jõuga ümber keeratakse, pügamisel pööratakse ja väänatakse, vahetevahel sisse lõigatakse ja siis luugist õue tõugatakse. Mu esimene mõte saabudes oli, et ma tahan tagasi traktorisse minna. Paari tunniga suutsin end koguda ja välja lülitada sellest mismoodi lambaid väntsutatakse ning keskenduda oma tööülesannetele. Sain palju harjaga (ilma harjasteta, lihtsalt nagu puulaba vms) ringi tuuseldada ja villahunnikuid teha. Enamus vill lõigatakse lambalt ühes tükis ja see mis maha jääb tuleb kohe enne järgmise pügamist kokku pühkida. Tempo on seal meeletu. Väga hea pügaja pügab 200 lammast 8 tunniga. Kõige olulisem osa on villa sorteerimine. Erinevatel osadel on erinev hind. Saime ka lambaid ajada aedikutesse, kus nad ootavad pügamist. Kokkuvõttes mina ei tahaks seda tööd teha, nägin liiga palju verd, valu ja hirmu. Raikkole seevastu aga meeldis. Ta sai lambaid pügajale ette vedada ja ka ise pügamises kätt proovida. Ta jäi ühele pügajale nõnda silma, et see oleks teda enda abiliseks tahtnud.
Neljas päev oli kuuris erinevate tegevust päev - sõlmede õppimine, erinate pinnaste eristamine, natuke matemaatilisi ülesandeid, tööriistade inglise keelsete nimetuste ülevaade ja veel veidi traktorisõitu! Päev lõppes intervjuuga, kus anti lootust saada viljafarmi külvama. Kuna aga munadepühad tulid vahele siis pidime 4 päeva ootama. Selle kursuse kõige positiivsem asi ongi see, et lõpus otsitakse sulle töö, seega töö on pärast kursust garanteeritud. 4 päeva pärast tuligi sõnum farmerilt, kes meid neljapäeval (eile) enda farmi ootas. Pakkisime oma auto pungil asju täis (sh nädala toiduvarud) ja suundusime 3tunnisele reisile, et vahetada elukohta ja asuda tööle. Farmer Peter'il on 7 farmi 8000 hektaril. Kõik siis väiksemapoolsed. Lisaks on tal ka umbes 4000 lammast. Ja muidugi kaks suurt gps'iga John Deere'i traktorit koos viljakülvamistehnikaga. Traktori ratas ulatub üle minu pea ja neid on sellel all 8 tükki!! Ootan juba põnevusega sõitmist. Täna oli esimene tööpäev mul üle kahe kuu. Saime teha palju erinevaid asju, sõita farmide vahel ja olla eskortautoks laiale veosele (sellele pirakale põkale), pesta viljakonteinerit, veoki velgi, teha nipet näpet hooldust külvajale ja jõuda arusaamisele, et oleme saabunud toreda ja hooliva farmeri juurde. Oleme ainsad seljakotirändurid, meie päralt on väike konteinermajake koos kõige vajalikuga. Oleme viljapõldude vahel, kaitseks viljakontenerid ja kaks vaprat John Deere'i, nii et hirmu pole. Farmeri maja on paari km kaugusel. Seda veel ei tea, millal külvamine pihta hakkab, aga tööd meil kindlasti seniks on. Homme saame viljaveoautot pesta. Ülejäänud päev on vaba. Kui külvamine pihta hakkab, siis peaks meil olema 6 päeva nädalas 12tunnised tööpäevad ja laupäev on poolik päev, et siis shopata ja veidi jalga sirutada traktoris istumisest.
Kõik on taas uus ja põnev. Eks te varsti kuulete millal traktoris istumine üle viskab :D
Pilte ma hetkel lisada ei saa, kuna internetilevi ei ole selleks piisav. Kui satume 4g võrku siis teen seda.
Ühe piraka jaoks leidsin levi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar