Tööl olles lendab aeg ikka väga, väga kiirelt. Kaks viimast päeva on lihtsalt kuhugi kadunud, nii kähku otsa saanud. Täna oli meie seitsmes tööpäev ja tundub, et farmer on juba meiega rahul, sest uuris millal tagasi tuleme, tema võtaks meid meeleldi viljakoristushooajaks ka tagasi. Pole veel isegi külvama hakanud ja juba räägimekoristusest, hehee. Esmaspäev ja teisipäev koristasime langekuid puid ja oksi, mis Suure Reede tormiga oli traataedadele kukkunud. Ühtlasi parandasime aedasid. Kolmapäeval oli kahe külvamismasina surumisrataste (rattad mis vilja suruvad mulla sisse) hooldamine. Terve päev mässasime nendega, pidi vahetama katkised tihendid ja tavotti igale rattale laskma. Kahe masina peale oli neid ikka mitukümmend. Neljapäev tegime veel hooldustöid, ajasime lambaid ühest aedikust teise ja mina sain käe külge suure John Deere'i väikevennale. Maatükid, mis farmer alles eelmine aasta ostis on kihati umbrohtu täis. Seega pidin põkaga, mille taha oli ühendatud mitmemeetrine umbrohu eemaldamisvidin, proovisõitu tegema. Algul oli päris hirmus, aga farmer istus kõrval ja aitas tählepanu juhtida takistustele, mida märgata - et aia, puu, kivi või posti vastu ükski osa ei läheks. Täna, reedel, pidingi üksi terve põllu sellega üle käima, ca 50ha põldu. Päris palju elekteiposte oli millest ümber põigata, hirmus oli, aga mitte millelegi otsa ei sõitnud. Homme hommikul pean järgmise põllu peale minema ja lõunani seal vurama. Peale lõunat sõidame Perthi mu kursaõe (kelle juures eelnevalt Perthis ööbisime) sünnipäevale.
Selline on see põka järelveetava rehaga nagu seda nimetatakse. Hunnik ogadega kettaid mis ringi liiguvad ja tuuste hunnikusse lükkavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar